Seitseteist Lõuna-Ameerika perekonda läks Lähis-Idasse misjonitööle

Seitseteist Lõuna-Ameerika perekonda jõudsid Lähis-Idasse, et osaleda misjonitöös piirkonnas, kus seitsmenda päeva adventistidel on olnud raskusi töö edasiviimisega.

Esialgu viiakse perekondadele läbi kolmenädalane kursus Liibanoni kohta, selle sisse mahtus ka kultuurišokk teadsaamisest, et suur osa sellest kõrbepiirkonnast on kaetud lumiste mägedega, nii et avanes võimalus ehitada ka lumememmesid.

Misjonär Paulo ütles, et reis Põhja-Liibanoni on muutnud tema vaateid Lähis-Ida suhtes.

„Kui me varem mõtlesime Lähis-Idast kui kõrbepiirkonnast täis ohtlikke kohti,” ütles Paulo, keda, nagu teisigi Lõuna-Ameerika misjonäre nimetatakse vaid eesnimepidi, et vältida nende töö takistamist selles tundlikus piirkonnas.

„Meile öeldi, et me peaksime igale poole minnes olema ettevaatlik, et meil ei tekiks vedelikupuudust või meid ei röövitaks,” ütles ta.

Sellised hirmud on üks peamisi põhjuseid, miks adventkogudus on seisnud silmitsi suurte tõketega enam kui saja aasta vältel, mil on püütud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrika unioonis evangeeliumi kuulutada. See piirkond on osa niinimetatud 10/40 aknast, seal elab kaks kolmandikku maailma rahvastikust, kelle seas on vaid 1% kristlasi.

Lähis-Idast teisel pool maakera, Lõuna-Ameerika divisjonis otsustati möödunud aastal, et divisjon püüab sealset misjonitööd toetada, saates 17 perekonda, kel on erinev ametialane taust.

Pärast koolitusi kultuuri, keele ja piirkonna eripärade kohta lähevad perekonnad Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tööle viieks aastaks.

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika uniooni president Homer Trecartin ütles, et stereotüüpsed arusaamised terrorismi, pidevate regionaalsete konflikteide ja isegi kliima kohta on takistanud misjonitööd.

„Isegi siiraimad adventistid kardavad siia appi tulla, kuna neil on Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast väljakujunenud eelarvamus,” sõnas ta.