ASI Skandinaavia kongressil osales Eestist tänavu 30 inimest: Janne, Andres, Silvya, Agris, Johanna, Erkki, Mall, Martin, Miikael, Mariann, Vally-Reet, Piret, Gunnar, Mariin, Vello, Annika, Kalle, Vallo, Mairo, Kristjan, Tiina, Angeliina, Rutti, Aivar, Riivo, Liisu, Allan, Immanuel, Elve, Kaisa. Pooled kogemused ja mõtted on lugeja päralt järgnevail lehekülgedel.
ERKKI, Haapsalu adventkogudusest, kongressil kolmandat aastat:
Seekordne konverents oli väga hea. Üldiselt katsid teemad usu jagamist, tervislikku eluviisi ja suhteid.
Usu jagamise poole pealt peame kõigepealt inimesteni kuidagi jõudma, nendega kokku saama. Kontaktide loomiseks kõlbab näiteks raamatute müümine või mingid tervisealased tegevused jt. Seejärel tuleks inimestele kuulutada vastavalt nende vajadustele ning võita nende usaldus. Kui inimese usaldus on võidetud, siis saab teda kutsuda oma elu Jumalale andma, millele järgneb elu kristlasena. Seminaride teemad olid sobitatud nende erinevate etappidega.
Kristuse meetod samuti oli inimestega lävimine, neile hea soovimine, kaastunde näitamine, inimeste vajadustele vastavalt kuulutamine, usalduse võitmine ja lõpuks kutsus end järgima.
Räägiti vaimuandidest ja Püha Vaimu kuulamisest. Kui tuul puhub, siis me ei näe seda. Kuid me näeme, kui puu tuule puhumise tulemusena liigub. Inimene on nagu puu. Kui Püha Vaim teeb inimese juures tööd, siis me ei näe Püha Vaimu ennast, aga näeme, kuidas inimese juures toimuvad muutused. Neid muutusi tuleks tähele panna. Need võivad olla negatiivsed (viha, eitamine, vastuväited jt) või positiivsed (rahu, elustiili muutused, küsimused, rõõmupisarad jt). Kui neid nii negatiivseid kui positiivseid reaktsioone oskame tähele panna, siis saame inimest õiges suunas edasi juhtida Jumala juurde.
Osa seminare oli suhete teemadel. Käsitleti nii inimestevahelisi ehtsaid suhteid kui ka elukaaslase valikut. Ma ei ole varem osanud tähele panna seda, mida sealt meile ühel seminaril esile toodi. Ruti raamat on küllaltki huvitav. Nimelt on sinna peidetud palju põhimõtteid, mida Rutt ja Boas rakendavad suhte loomisel ning mis võiksid olla meile eeskujuks. Lisaks peaks abielusuhteks valmistumisel uurima raamatust "Adventkodu" 10 esimest peatükki ja raamatust "Kuulutus noortele" 10 viimast peatükki. Seminaripidaja ütles veel, et seda, mida sa ei või teha pastori naisega, ei tohiks teha ka oma tüdruksõbraga. Sest ta ei kuulu veel sulle, nii nagu pastori kaasagi ei kuulu sulle.
Kokkuvõtvalt oli tore aastavahetus, vana aasta sai lõpetatud ning uus aasta alustatud palve ja heade vaimulike mõtetega.
JANNE, Tallinna adventkogudusest, kongressil kolmandat aastat:
Küllap on nõnda, et see, mis veel nädalad hiljem kõrvus kumiseb ja meeltes meenub, puudutas ja juurdus. Kui teen kokkuvõtteid meeldejäänust, tuleb tõdeda, et enim olen kaasa võtnud Fred Hardinge, Peakonverentsi terviseosakonna juhi, mõtteist. Samuti Norra arsti Allan Fjelmbergi töötoas räägitust. Märksõnadeks pikaajalised suhted ja projektid ning nii füüsiline kui vaimne tervis.
Küllap soovib iga kristlane seda head sõnumit, millest ise osa on saanud, teistega jagada. Lihtne on tunda kärsitust ja loota kiireid tulemusi. Paljud suhteist mittekristlastega lohisevad aastaid rutiini ja lootuse radu mööda. Jõudmata justkui kuhugi. Fred Hardinge kõneles siinkohal justnimelt pikaajaliste suhete tähtsusest. Ta rõhutas, kuis inimesteni jõudmine nõuab sageli aastatepikkust tööd, pühendumist nende vajadustele, nende jaoks olemasolemisele. Näitena tõi ta ära loo enda elust, kuis kogudus, kus ta teenis, otsustas pidada taimetoiduvalmistamise kursuseid. Ja rõhutatult – mitte ports kohtumisi korraga, vaid igal kuul üks kord. Nõnda aastaid järjepanu. Selle aja jooksul tekkisid inimestega vajalikud suhted ja usaldus. Inimesed kolisid, ka Fred ise perega kolis. Viljad ilmusid nähtavale alles aastate pärast. Näiteks helistas aastakümneid hiljem kursusest osavõtnu, et on nüüd kogu perega ristitud. See mees, kes aastaid lihtsalt kursustel käis ja Fredi perega lähedaselt suhtles, võttis ühel päeval vastu oodatud otsuse. Pikaajaline sõprussuhe ja „projekt” olid oma vilja kandnud. Ta tõdes ka, et misjonitöös üleüldse on väga lihtne öelda: „Proovisime seda meetodit, aga see ei toiminud (st ei olnud oodatud kiireid tulemusi). Mida me järgnevaks proovime?”. Dr Hardinge julgustas kohaletulnuid vastupidavusele ja kannatlikkusele ning usule, mis näeb ka seal, kus midagi veel näha ei ole.
Toon siinkohal näite ka oma isiklikust elust. 2000ndate alul Soomes üliõpilasena elades oli Turku rootsikeelse koguduse karjaseks pastor Rudolf Pohl Rootsist. Mina olin tol hetkel oma vaimulike otsingute keskpunktis. Kodumaalt eemal ja paljude küsimuste keskel olles ei olnud mul kindlasti mitte alati kindlat sihti Jumalaga koos oma teed käia. Mäletan, kuis Rudolf saatis igal reede õhtul mulle sms-i. Ma ei mäleta, mida ta sinna täpselt kirjutanud oli. Võib-olla sisu minu jaoks väga palju ei tähendanudki. Kuid see, et ta saatis mulle igal reede õhtul sms-i, tähendas ääretult palju. Olen veendunud, et ta ka palvetas mu pärast. Ma tean, et ta nägi mind läbi Jeesuse silmade ja soovis õigete valikute tegemist. Tänasin teda alles hiljuti selle eest, mida ta tegi. See oli võimas tunne – vaadata tagasi ja näha toonase suhtlemise vilju. Ja tõenäoliselt ei olnud tal raske neid sms-e teele saata. Aga see aitas mind tol hetkel! See oli üks pikaajaline suhe, kus teine pool panustas, midagi tagasi saamata. Ja tõenäoliselt ei olegi mul Rudolfile midagi anda. Saan vaid edasi anda seda, mida tema palved ja sms-id ja muu mu ellu lõppeks tõid. Pikaajalised suhted ja hoolimine on olulised. Olen palvetanud, et oskaksin hoolida, nagu Rudolf seda tegi. Veel parem - võtta eeskujuks Jeesus. Sest, nagu on öelnud Ellen White raamatus Tervise teejuht: „Läbi sotsiaalsete suhete saavutab kristlus kontakti maailmaga”. Sedasama – inimestesse julget panustamist – rõhutas konverentsi kõige viimases sõnavõtus ka Dan Millares. Ta rääkis kümnest tervekssaanud pidalitõbisest (Lk 17). Vaid üks neist tuli tagasi tänama ja tõi au Jumalale. Siiski, see ei heidutanud Jeesust jätkuvalt panustamast inimestesse. Ta ju nägi ette, et vaid vähesed hiljem tänu toovad.
Inimene kui tervik - s.h. tervise alalhoidmine ja edendamine - on Adventkoguduses tähtsal kohal olnud. Kui me evangeeliumitest loeme, kuis Päästja inimesi tervendas, siis on tahtnud ka Adventkogudus tervenemist pakkuda, enamjaolt ennetaval viisil – et meil ei olekski tarvis haigestuda, kus võimalik. See, mida tänapäeval sageli kohtame, on elustiilihaigused. Ühe käega palume Jumalalt tervenemist ning teise käega jätkame oma elustiili ja tervise õõnestamist kahjustavaga. Tervislik toitumine, liikumine, puhkus, terved suhted nii iseenda kui kaasinimestega, osadus Jumalaga ja usaldus on mõned alustalad selleks, et võiksime enda poolt panustada heasse jaksamisse ja tervisesse. Adventkogudusel on olnud läbi aastakümnete missioon tõsta inimeste teadlikkust tervistkahjustavate ainete ja eluviiside osas, et inimesed võiksid ennetada nt südame- ja veresoonkonnahaigusi, diabeetest, ülekaalulisust, stressi, emotsionaalset kurnatust, füüsilist passiivsust ja loomulikult muretsemist ning usaldamatust Jumala suhtes. Nagu selgus konverentsil – läbi tervise hoidmise ei pikenda me võib-olla füüsilist eluiga, kuigi ka see võib teatud valikute tõttu toimuda, kuid tõenäoliselt ei kehvene olemasolev füüsiline tervis pidevalt, vaid püsib kauem heas korras, kehvenedes järsult just elu lõpufaasis. Seega, tervist hoides jaksab inimene paremini kauem! On kohti, kus on lihtne märkamatult tervise osas kompromissile minna. Esimesena võtvat Fred Hardinge sõnul inimene tänapäeva kiire elutempoga maailmas lisaaega une arvelt. Teisena liikumise arvelt, nentis ta. Kuid, juba 16-18tunnine magamatus olevat võrreldav kerge joobega ning ohtlik liiklejaile. Samuti olevat pidev magamatus või liiga vähene uni depressiooni soodustavaks faktoriks ja soodustav ka diabeedi tekkimisel.
Arst Norrast, Allan Fjelmberg, rääkis sellest, kuidas meie elustiil ja igapäevased toitumis-, liikumis- jm. harjumused on seotud võimaliku depressiooni tekkega. Tema ettekande põhjal võis tõdeda, et nt tervislik taimetoitlus vähendab depressiooni haigestumise võimalust. Dr Fjelmberg pidas töötoa ka andestamisest ja selle seotustest meie tervisega. Ta tõi muuhulgas välja järgneva: „Andeksandmine on vangi vabaks laskmine ja avastamine, et see vang olid sa ise” (Lewis B.Smedes). Dr Fjelmberg rõhutas andeksandmise ja füüsilise ning vaimse tervise vahelist seost ja sedagi, kuis andeksandmine on eriti oluline elu lõpupäevil, et mitte kibeduses siit ilmast lahkuda. Andestamisest peaks saama eluviis meie kõigi jaoks, et iseenda tervist hoida, nentis Fjelmberg. Ta kõneles põhjalikult andestamatuse tekkepõhjustest ning ka erinevatest vaatenurkadest andeksandmise eelduseid silmas pidades. Samuti tõdes ta, et andeksandmine parandab haavad, kuid armid jäävad. Siiski on andeksandmine parim kink, mida saad teha iseendale!
Töötubasid, ettekandeid, jutluseid ja piiblitunde oli rohkelt ja põnevaid. Samuti kogemusi ja tunnistusi misjontööst nii Skandinaavias kui maailma erinevates paikades. Puudutamata ei jätnud ka Louis Torrese, tänase evangelisti, kuid aastakümnetetaguse maailma tipp-basskitarristi, lugu Jumala leidmisest (vt youtube.com). Tema, ja tõenäoliselt ka paljude lugejate kogemust silmas pidades, ei suuda mittemiski ega mitte keegi siin ilmas anda inimesele rahu, seda tõelist rahu, kui justnimelt Jumal. Alles Tema läbi leiame end tõeliselt, kõlas Torrese sõnum, kes on peakõnelejaks ka 2. - 6. aprillil 2015 Soomes, Toivonlinna Adventkoolis, toimuval IMPACT konverentsil. Kel võimalust osaleda, leiab registreerimislehe www.impactsuomi.org lehelt.
Ja muidugi, oli jätkuvalt õnnis kogemus astuda aastast teise põlvedel, Jumala ees olles, ajal, mil muu maailm rakette vastu taevast tulistas. Sellisel minekul on sisu, mida ma kuidagi muudmoodi aastavahetustes kogenud ei ole. Kohtumised uute ja vanade sõprade ja tuttavatega, jagamised ja ühised tegemised ning see, et hotelli personal, kus üritus toimus, küsis suurte silmadega „Kes te olete? Te kõik naeratate, olete lahked ja rõõmsad!”, jätsid hinge toreda teadmise, et pühendumine, mida võis paljude osalejate eludes leida, ja Jeesusele järgnemine, ka mitte taimetoitlus ja vegan toitumisviis, ei tähenda krimpsus nägu ja näpuganäitamist, vaid siirast rõõmu, rahu ja osadust Pühas Vaimus, andsid toreda lõpu möödunud ja alguse käesolevale aastale. Olen tänulik neile, kes meie grupist paljude minekut rahaliselt toetasid! Tänan südamest ka Jumalat, kes meil kõigil lubas õnnelikult nii Malmösse kui tagasi jõuda! Seda kõike ei ole sugugi vähe!
MIIKAEL, Viljandi adventkogudusest, kongressil kolmandat aastat:
Ellen White on kirjutanud, et tervisekuulutus on kolmeinglikuulutuse parem käsi ja et neid ei tohi lahutada. Seekordne konverents keskendus meie tervisekuulutusele. Kuigi tegelesin tõlkimisega, võtsin eesmärgiks käia võimalikult paljudel seminaridel, mis just tervisemisjonit puudutavad.
LifeStyleTV juhi Claus Nybo seminar rääkis, kuidas suhestuda uue generatsiooni taimetoitlastega. Rootsi elanikkonnast on 10% taimetoitlased, kuid seal (nagu ka Eestist) ei ole kahjuks adventistid kaugeltki taimetoitluse eestvedajad. Inimesed leiavad ise selle tee ning paljude peamiseks põhjuseks valiku tegemisel on loomade kohtlemine erinevates tööstustes. Olin ka ise juba varem mõtisklenud sel teemal, et kui meie rõhutame taimetoitluse tervislikku aspekti, siis veganite jaoks on peamine põhjus kaastunne loomade vastu, mis väljendab armastust, samal ajal kui meie lähenemine võib väljendada isekust.
Claus rõhutas seminaril just seda, et nii nagu igavese põrgu uskumine takistab mõtlevat inimest Jumala juurde tulemast, nii võib takistuseks olla ka lihasöömine. Sest kas tõesti toetab Jumal, kes on armastus, kaudselt tööstust, mis loomi julmalt kohtleb?
Claus rääkis ka Malmö adventkiriku igaaastasest jõulu-taimetoiduõhtusöögist. Seda korraldatakse juba ligi 10 aastat ja see on Malmö taimetoitlaste seas muutunud väga populaarseks. Sinna tullakse perede ja sõpradega ning laudu broneeritakse suisa mitu kuud ette. Mitmed inimesed on sealt kaudu leidnud ka Jumala.
Skandinaavia noored korraldavad veel nn „tervisenädalaid”. See on nädal 100% taimetoidu, tervislike eluviiside ja vaimuliku kosutusega. Nädala alguses ja lõpus võetakse inimestelt vereproovid, mida nädala möödudes võrreldakse. Kohal on ka arst, kes konsulteerib. Inimesed näevad ja kogevad isiklikult, et juba kõigest üks nädal tasakaalustatud taimetoitu ja mõõdukat eluviisi mõjutab tervist positiivselt olulisel määral. Pean ütlema, et kõike seda kuuldes-nähes tundsin kurbust, et eesti adventistidest arstid ei ole taimetoitlased (vist ühe või kahe erandiga) ja et väga palju on eelarvamusi, müüte ja vähe on praktilisi teaduslikke teadmisi. Praegu jagavad teadmisi taimetoidu kohta kanalid, mis levitavad valeõpetusi ja müstilisi lähenemisi toidule, selle asemel, et adventistid võiksid tervisliku toitumise edendamises esikohal olla. Praegu on kogemustele tuginedes pigem hirm, et meie oma arstid ei suhtu taimetoidust rääkimisse hästi ja ei ole ka tunda sellekohast toetust, et Skandinaavia eeskujul meilgi nimetatud üritusi korraldada. Siiski, Viljandis on teist aastat küpsemas kava tervisliku toidu koolituste alustamisega ja tänavu loodame plaani ka ellu viia. ASIlt saime häid kontakte ja julgustust.
Sel aastal toimus outreach kahel päeval. Välja mindi küsitluslehtedega ja küsimused puudutasid inimeste toitumise ja tervisega seotud harjumusi. Küsimustikule vastanutele pakuti võimalust saada tasuta ajakirja, mida hakkab välja andma LifeStyleTV ning mis lisaks tervisliku eluviisi artikliktele sisaldab ka infot adventistide tegemistest. Küsimustiku vastuste statistika ilmub selle ajakirja esimeses numbris. Julgustuseks eestlastele ütleks, et rootslased on väga kinnised inimesed ja kes on käinud Rootsis ukselt-uksele või tänaval inimesi kõnetanud, sellel Eestis küll midagi karta pole! :)
VALLY-REET, Viljandi adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Olen Jumalale väga tänulik, et sain osaleda, aga tunnen, et ma ei ole nii suurt kinki väärt. Aga see on minu probleem. Tean, et Jumal tahab meid julgustada ja kuna see on Tema tahe, siis püüan sellega aina enam leppida/harjuda ning sellest rõõmu tunda. Kõiki sõnavõtte läbis üks niit: andke au Jumalale, st rääkige julgelt, mida Jumal on teie elus teinud/muutnud/ära hoidnud!
Mulle jäid väga meelde loeng Ellen G. White`st ja kolmeinglikuulutusest. Õppisin ja vajan kordamist, kuidas näha seda kuulutust läbi evengeeliumi või evangeeliumi kaudu. Enam ei ole kolmeinglikuulutus kohtu-, vaid taastamiskuulutus.
KAISA, Põltsamaa adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Oli väga palju erinevaid kõnelejaid ja mulle meeldis, et sain ise valida seminari ning seda kuulata. Esimesena tuleb meelde Jonathan Karlssoni seminar ukselt-uksele käimisest. Jonathani olen ma varemgi kuulanud ja teadsin, et teda on huvitav kuulata. Samuti meenub seminar suhte teemadest, mis oli väga tõsine. Räägiti, mis Piiblis ja E. G. White'i raamatutes suhete kohta enne kihlust ja kihluse ajal on kirjutatud. Samuti jagas Louis Torres ASI konveretsil oma kogemust usu juurde tulemisest, mis oli väga huvitav ja liigutav. Oli väga palju kasulikku kuulamist.
Praktilisemaks tegevuseks oli kahe päeva pärastlõunal küsitluste läbi viimine tänaval. Mindi gruppidena tänavale ning jaguneti paaridena omakorda paaridesse, et küsida inimestelt tervislikke eluviise puudatavaid küsimusi. Üldiselt oli inimestel kiire ja nad väga rääkida või küsimustikule vastata ei tahtnud. Eks rootslased on veidi kinnisemad inimesed ka. Aga seal elab ka väga palju sisserännanuid ja nemad olid avatumad ning vastasid rõõmuga küsimustele. Oli tore kogemus, sain endale uusi teadmisi ja kogemusi.
MARTIN, Viljandist, kongressil esimest korda:
ASI kongressil osalemine vastas paljudele olulistele küsimustele, mis on varem pannud mind Jumalas kahtlema. Kohtusin uute huvitavate inimestega, sain sõpru. Magamiskoht võiks olla lähemal, kuna vähe sai magada. Muidu oli super kogemus. :)
VALLO, Põltsamaa adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Eelteadmisi kongressist väga polnud ja ei teadnudki mida oodata. Alguses olid probleemid õigel ajal üles saamisega, aga siis hakkasid igal hommikul toimuvad seminarid nii meeldima, et magamine sai teisejärguliseks. Seminaridest meeldisid kõige rohkem Louis Torres'e "Kutsumine ja otsused" ja Johannes Axelsson'i "Teadusel põhinev loomine." Lisaks Torres'e sütitavatele sõnavõttudele oli rõõm näha ja kuulda ka meie uut divisjoni presidenti Raafat Kamali ja terviseteenistuse ülemaailmset juhti Fred Hardinget. Nüüd jääb üle ainult hakata päevi lugema järgmise konverentsini.
ANNIKA, Tallinna adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Minule väga meeldis juba selleaastase kongressi peamõte: "Jagades Kristust, Tema kombel". See on pikki aastaid olnud üks minu lemmiktsitaate. Tänapäeva sekulaarses maailmas on oluline, et me jõuaksime inimesteni ja hea on, kui teeme seda Kristuse antud eeskujul. Aitame inimesi nende vajadustes ja siis kutsume nad endaga kaasa Jeesust järgima. Konverentsist jäi eriliselt meelde inimeste pühendumine ja isiklik eeskuju ja tõeline tahe jõuda inimesteni ja aidata neid seal kus nemad on ja sellega, mis just neil vaja on. Ja see ei peaks jääma ainult sinna aitamiseni, aga me peame astuma ka viimase ja kõige tähtsama sammu- kutsuma inimesi Jeesust järgima, sest ükski heategu ei või päästa kedagi, ainult Jeesus võib.
Eriliselt jäi meelde see kuidas Püha Vaim räägib inimesega ja kui Tema räägib, siis ei saa jääda ükskõikseks. Püha Vaim teeb seda nii vaikselt, aga samas nii tugevalt, et sellele ei ole võimalik vastu seista. Ka tänavatel käimine reedel ja laupäeval ja inimestega kohtumine oli huvitav. Täiesti võõrad inimesed, aga nii huvitav oli kuulata, mis neid huvitab ja mida nad tervislikust eluviisist arvavad. Kuna tegu oli ASI Skandinaavia kongressiga, siis oli ka südamest hea näha ja kuulda mida adventistid meile nii lähedal asuvas Skandinaavias teevad, et inimeste vajadusteni jõuda ja mitte ainult jõuda, aga mida ka konkreetselt tehakse. Teooria on üks, elav ja Jumalat austav praktika aga hoopis midagi muud. Väga inspireeriv!
MAIRO, Haapsalu adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Pean tõdema, et läksin sinna väikese eelarvamusega. Eelarvamusega inimestest kui ka üritusest. Selline suhtumine võib ürituse algusest peale nurjata, kuid minu õnneks olid inimesed toredad ja üritusel oli palju pakkuda iga arenguastmega kristlasele, nii äsjapöördunud kui ka juba nö täiskasvanud kristlasele (ennast loen ikka veel noorukiks). Olin endale silme ette maalinud pildi konservatiivsetest adventistidest, kes lajatavad Ellen G. White'i raamatutega ja peavad ainuõigeks asjaks taimetoitu. Tegelikult olid aga töötoad kõigile kristlastele, kes soovivad oma ülesannet, mille nad on Jumalalt saanud - kuulutada evangeeliumi, hõlpsamini teha. See oligi vast suurim positiivne üllatus, et ma sain tõesti huvitavaid näpunäiteid, kuidas kuulutada. Palju huvitavat muudki oli, mida kindlasti kajastatakse teiste poolt, ja materjalid pannakse üles siia: http://asiscandinavia.org/recordings/.
Siiski kõik ei olnud nii positiivne, vähemalt mitte minu jaoks. Nimelt misjoniüritus läks veidi halvasti. Võibolla peaks selle ümber mõtlema teinekord, sest kui suur on tõenäosus, et merelinnas jaanuari alguses saab ilus ilm olla. Vaatan seda just sellest perspektiivist, et seal oli palju inimesi, kelle jaoks selline outreach võis olla esimene kogemus, ja lisaks sellele kogenematusele, hirmule peame taluma ka külma tuult ja jäist vihma. See lihtsalt ei sisenda erilist julgustunnet sellist asja uuesti teha. Sellise juhtumi puhul peaks olema tagavaraplaan, sest minu jaoks on oluline ka kogemus, mis ma sellest saan.
Vaatamata halvale ilmale, siiski oli tugevaid ja külmakartmatuid, kes läksid välja, ja trotsisid neid olusid ja vastupanu, ja kelle palvetele ka vastati, kui need sms-teel saadeti ruumides olevatele palvegruppidele.
Tänu ka seltskonnale, kes on alati muhe olnud ja kes muudavad iga ürituse nauditavaks. Aitäh!
PIRET, Viljandi adventkogudusest, kongressil teist aastat:
Erinevalt eelmisest aastast, toimus kongress seekord Malmö kesklinnas ja algas aasta viimasel päeval. Minule väga meeldib, et mõni minut enne keskööd, kogunesime suurde ringi, laulsime kõik koos ja keskööl tehti ühine eriline palve, et tänada mööduva eest ning kandes uue, saabuva aasta, Jumala ette, et Tema võiks seda juhtida ja kanda. Kogu üritus oli täis häid mõtteid, innustav ja julgustav.
Seekord oli põhirõhk tervislikel eluviisidel, toitumisel. Osalesin Claus Nybo, LifeStyleTV asutaja ja juhi,
seminaril, teemal „Uue generatsiooni taimetoitlased“. Ta rääkis väga lihtsalt ja huvitavalt, miks me oleme taimetoitlased ja kuidas me saame tunnistada meid ümbritsevatele mittekirstlastele Jumalast, selle kaudu, mida paneme oma taldrikule ja kuidas see, mida me sööme mõjutab nende inimeste arvamust meie Jumalast. Elavamaks, reaalsemaks ja kuidagi lähedasemaks tegid need seminarid ja loengud nende kõnelejate enda kogemused, mis olid väga huvitavad ja julgustavad.
Seekord oli outreach kahel päeval. Esimesel neist olin mina palveruumis, kus siis grupp inimesi on koos ja palvetavad väljas olijate pärast. Saime inimeste nimed ja kaardid, mis piirkonnas miski grupp on ja samuti oli jällegi telefon, kuhu nad said saata palvesoove, kas mingi olukorra pärast, mis neil oli vms. Teisel päeval otsustasin minna välja. Meil oli kaasas leht tervislikke eluviise puudutavate küsimustega ja tasuta, tervise teemalise, ajakirja tellimise ankeet, mille inimene siis soovi korral ära täitis ja paar raamatut. Sain teada, et Malmös on päris mitmeid inimesi, kes on taimetoitlased ja seda juba aastaid ning ka väga aktiivsed liikuma (sportlikud). Oli ka neid, kes veel ei olnud muudatusi teinud, aga plaanisid hakata rohkem liikuma ja/ või tervislikumalt toituma, mis oli väga meeldiv ja millegi pärast ka natuke üllatav. Toit, nagu ikka, oli 100% taimne ja väga maitsev ;) Olen väga tänulik ja rõõmus, et sain võimaluse ka sel aastal sellel üritusel osaleda.
ANDRES, Võru adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Mul oli see esimene kord säärasel üritusel. Algus oli harjumatu. Palju erineva taustaga ja võõraid keeli rääkivaid inimesi. Esimese õhtu pidulik aastavahetuse üritus sulatas jää. Järgnevatel päevadel sai kuuldata mitmeid huvitavaid kõnesid ja tunnistusi. Samuti osaleda seminaridel, millede teemad varieerusid loomisest elukaaslase valikuni. Iga lektor andis palju häid mõtteid ja näpunäiteid praktiliseks kristlikuks elamiseks. Kõnedest oli kõige meeldejäävama Mikroneesia ja Guami missioni direktori Louis Torrese tunnistus, kuidas Jumal temast, tollel hetkel maailmakuulsast muusikust, tegi adventisti. Kõnelejate sõnavõtud tuginesid ainult Piiblil, E.G. White teostel ja isiklikel kogemustel. Oli väga värskendav kuulda neid peaaegu unustusehõlma vajunud tõdesid teemade kohta, mida meil haruharva käsitletakse. ASI oli väga inspireeriv ja andis palju mõtteainet, kuidas arendada SPA koguduste tööd ja jõuda suuremate inimhulkadeni.
MARIIN, Türi adventkogudusest, kongressil esimest korda:
ASI kongress – ma polnud sellist sõnagi varem kuulnud. Ning siis, minu jaoks täiesti ootamatult, kutsuti mind kaasa. Ilma pikemalt mõtlemata, otsustasin minna. Tegu oli ju ikkagi adventistide korraldatud üritusega – seega igati hea ja kasulik. Siis aga, mida lähemale aastavahetus jõudis, seda valjemalt saatan mu kõrva sosistas. Minu puhul võib julgelt väita, et ma olen oma hirmude ori – ja hirme on mul palju. Ja nii siis istuski saatan mu kõrva juures ja toitis minu hirme. Lisame sinna juurde veel, et mul tuli päris hea pakkumine aastavahetuse veetmiseks ning ma otsustasin ümber. Nii hea rahulik tunne oli pärast seda, ma kohe teadsin, et olin teinud õige otsuse. Nüüd ei olnud mul vaja nende hirmudega silmitsi seista, nüüd võisin ma minna ja võtta uut aastat vastu koos sugulastega, tähistades vanavanemate kuldpulmi. Kuid see rahulolu ei kestnud kaua – olgugi, et ma olin kirjutanud väga konkreetselt, et ma ei sõida Rootsi, laekusid mulle kongressiga seotud e-mailid ikka edasi. Mida rohkem neid kirju tuli, seda enam hakkas minus süvenema kahtlus, mõte, et kas ma tegin ikka õige otsuse. Hirmud ei olnud kadunud, teised aastavahetuse plaanid olid ikka jõus – samas miski minu sees ütles, et mine.
Ema oli kogu aeg toimuvaga kursis, rõõmus, kui ma algul otsustasin minna ja kurb nüüd, kui ma ümber otsustasin. Nüüd aga tärkas temas jälle lootuskiir – ehk ma mõtlen veelkord ümber. Koos neid asju arutades, mõeldes, kaaludes jõudsime järeldusele, et oleks vaja Jumala käest küsida – sest sel hetkel olin ma nagu kits kahe heinakuhja vahel.
Nii me võtsime 2 paberilipikut, kirjutasime ühe peale JAH ja teise peale EI, voltisime lipikud kokku ja palvetasime. Avalik palve: „Armas Taevaisa, sa tead, et ma ei suuda otsustada. Ma ei tea mis oleks õigem, kas minna või mitte minna. Taevaisa, palun juhi minu kätt, kui ma nüüd võtan selle lipiku. Palun,et läheks nii nagu sina tahad. Palve südames: „Taevaisa, palun palun palun palun, et tuleks EI!“ Enne veel, kui me palveks käed kokku panime, andsin ma siira lubaduse, et olenemata sellest, kumb vastus tuleb, ma teen nii nagu seal kirjas.
Pole vist raske arvata, mis vastus tuli – ma ei kirjutaks täna seda juttu, kui ma ei oleks tõmmanud JAH lipikut. Kas ma olin pettunud – jah, sest ma tõesti lootsin, et tuleks EI. Üks osa minust uskus, et tuleb ei ja nüüd pean ma minema kongressile. Muidugi olin ma hiljaks jäänud oma ümbermõtlemisega – kuid omades seda kindlat teadmist, et Jumal tahab, et ma läheks ASI kongressile, teadsin ma, et kuidagi mingit pidi, mingit moodi ei ole veel liiga hilja. Mina ei tea, mismoodi Jumal niite tõmbas, kuid 31. detsembril kell 06.35 istusin esimest korda elus lennukile eesmärgiga sõita ASI kongressile. Ja nii ma jõudsingi Rootsi, et seal koos teiste Skandinaavia adventistidega vastu võtta uut aastat, saada osa suurepärastest jutlustest ning harivatest seminaridest.
Mind puudutas kõige rohkem kohale tulnud rahvas – nii palju adventiste ühes ruumis koos. Sa jalutad hotelli kolmandal korrusel ringi ning igal pool kuhu sa vaatad, näed naeratavaid adventiste. Olgugi, et kõik olid võõrad, tekkis ometi selline ühe suure pere tunne – kõik on omad, keegi ei ole võõras ja ainus, mis meid kõiki ühendas, oli armastus Jumala vastu. Ja välismaalased on nii avatud, nendega on nii kerge jutu peale saada – lihtsalt lähed juurde, ütled hey ja räägid juttu, justkui oleksite alati sõbrad olnud.
Suureks üllatuseks oli toit – ma reaalselt mõtlesin, et ma jään seal nälga. Aga üllatus – üllatus, vegan toit on väga maitsev. Nad teevad isegi jäätist, mis on vaata, et paremgi, kui see, mida me tavaliselt poest ostame. Samuti kinnitas ASI kongress minu juba veidi varem idanema hakanud mõtet, proovida taimetoitlust.
Kõik jutlused ja seminarid olid väga-väga head ja andsid vaimulikult palju juurde. Ma ei ütleks, et kõik, mis räägiti, oleks olnud uus, kuid usun, et meie kõigi elus on neid vaimulikke tõdesid, punkte, mille uuesti ülerääkimine kinnitab, julgustab. Ma olen alati teadnud, et Jumal on olemas, kuid pärast seda kongressi sai teadmisest usk. Kuulates inimeste lugusid, kuidas nad on leidnud Jeesuses oma Päästja, kuidas Jumal on neid hoidnud, kaitsnud, juhtinud, liigutanud mägesid, on võimatu tõsimeeli uskuda, et Jumalat ei ole olemas. Sa kuulad neid lugusid ja iga hetkega tunned, kuidas sinu usk Jumalasse kasvab, kuidas hinges juurdub veendumus, et Jumala jaoks ei ole miski võimatu.
Veidi kurvaks läks meel siis, kui meile räägiti erinevatest misjoniprojektidest, mis Skandinaavias käivitunud on. Väga palju pannakse rõhku tervisemisjonile sh. toitumine. Meil siin Eestis on tööpõld ikka väga lai – nii palju annaks tegelikult ära teha. „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” Mt 9:37-38
Teid kindlasti huvitab, kas minu hirmud läksid täide – aus vastus on, et jah, osaliselt läksid mu hirmud täide. Kuid, et vastus oleks ikka läbinisti aus, siis peab ütlema, et koos Jumalaga ei tundunud need asjad üldse hirmsad. Õigemini Jumal lahendas need asjad nii ilusti, nii hästi – et mind üldse ei häirinud see, et mõned minu hirmud täide läksid. Koos Jumalaga sain ma hakkama. Hirmud ei kadunud, kuid koos Jumalaga sai neist üle astutud. Ainus, mida Jumal minust tahtis oli, et ma usaldaksin oma hirmud Tema kätte, et ma usaldaks Teda. Parim aastavahetus, parim algus uuele aastale!
VELLO, Kuressaare adventkogudusest, kongressil esimest korda:
Kõige rohkem jäi meelde hea vaimsus. Väga pühendunud korraldajad - mida nad tegid ja millest rääkisid, oli näha, et teevad pühendunult. Seekord räägiti palju teenimisest ja seda just läbi terviseteenistuse. Väga huvitav oli kuulata, kuidas erinevalt püütakse teada saada inimeste vajadusi ja siis neid teenida. Mulle pakkusid huvi tervisemisjonteemalised loengud, mida juhtisid Fred G. Hardinge ja Claus Nybo. Räägiti sellistest kokandusklassidest, mida korraldatakse üle maailma. Seal räägitakse tervislikest eluviisidest ja õpetatakse inimestele valmistama vegan toitu. Sellised klassid toimivad nii korra kuus. On leitud, et see on parim toimumissagedus. Ka endal hakkasid mõtted liikuma, et siin Saaremaal alustada sellise klassiga ja nii jõuda inimesteni sõnumiga Jeesuse tulekust. Inimestel on tekkinud huvi vegan toidu vastu. Ja seda hetke tuleks ära kasutada.
AGRIS, Tartust, kongressil esimest korda:
Huvitav oli kuulata Louis Torrest. Ta oli käinud muusikamaailma tipus ja tuli sealt alla Jumala kutsumise peale. Jumal suudab ka täiesti ilmalikust inimesest teha päevapealt uskliku.
Minu jaoks eriti puudutav teema oli abiellumine ja see, miks ei tohiks abielluda mittekristlasega. Nagu aru olen saanud, siis kihluda võib mitu korda, kuid abielluda vaid ühe korra. Sain aru, et valik peab olema täiesti kindel.
MARIANN, Viljandi adventkogudusest, kongressil kolmandat aastat:
„Kõigile, kes pakuvad ennast Issanda teenistusse, midagi tagasihoidmata, antakse vägi saavutada mõõtmatuid tulemusi.“ – 7T 30
„Meie privileeg ja kohus on töötada hingede päästmise nimel. Kõikide hingede. Isegi nende, kes on suures eksituses ja lõhuvad Jumala kogudust. Ei, mitte „isegi nende”, vaid „eriti nende”.“ – Dave Fiedler, Tremble, p.67
Kolmandat aasta mõtlen vahetult enne ja pärast kongressi – aitab nüüd, mina rohkem ei jõua. Igal aastal on olnud kongressi korraldamisel takistused, mis on Eesti poolel õigeaegselt organiseerimise väga pingutustnõudvaks teinud. Olen alati kongressil haigeks jäänud ja pärast seda pikalt rivist väljas olnud. Ometi on saadud inspiratsioonilaeng nii suur ja aastaga kuhjunud kogemused inimeste muutuvate elude vaatlusel niivõrd puudutavad, et suve lõpuks on raskused meelest läinud ja alles ainult kõik ilus ja soov seda teistega jagada. Ja kongress ise ongi ilus. Inimesed on ilusad, sõnum on ilus, meeleolu ja õhustik on ilus. Siirus ja pühendumine on alati ilusad ja Jumal õnnistab kvaliteediga.
Ma ei arvanud esimesel aastal, et mulle selline muusika meeldib, mis seal tehakse. Liiga.. lihtne? (Nüansivaene, potentsiaali mittekasutav.) Nädala lõpuks tundus aga aastatega soetatud maailmamuusikakollektsioon lahja, sest muusikas võib olla küll värvi, hinge, pühendumist, talenti ülirohkesti, ent enamikus muusikas (ka kristlikus) ei ole puudutust. Jah, muusika puudutab emotsionaalselt, aga seal ei ole Jumala puudutust. Iga emotsioon ei ole Temalt. Piibel kinnitab, et Jumal tahab teha meid rõõmsaks, tasakaalukaks, julgeks ja mitte melanhoolseks, araks või kurvaks. Mulle meeldis üks perekond, kus, parafraseerides kellegi eestlase kommentaari, „mittemidagiütleva“ välimusega noored tegid puhta töö. Neil polnud vaja häälega vigurdada, meiki ega moerõivaid, et panna saalitäis hinge kinni hoidma. Need lihtsad inimesed esitasid lihtsaid palasid lihtsas võtmes, ent kõla oli perfektne, meeleolu julgustav, rahulik, sõnum innustav. Nende „mittemidagiütlevus“ kõneles siiski mõnes minutis rohkem kui terve raamat! Üks peakõnelejaist võttis mu kolme aasta mõtisklused selle kummalise muusika osas kokku enda eluloos, mille sisuks oli täiuslikkuse ja tervikluse otsing, kus (sh muusikalist) täiuslikkust aina uuel tasemel defineerides jäi siiski midagi puudu. See oli Jumal, kes oli puudu. Muusika on keel, mis kõlab kõige kaunimalt, kui see teenib inimesi, esitades selget Jumala häält ja sõnumit.
Kolm aastat olen näinud korraldamise poolelt sama mustrit: info viimasel hetkel, palju logistilisi takistusi; seejärel üle andmine Jumalale, jumalikud lahendused, kinnitused, suure hingega toetajad; kohapeal suured võitlused, selgused, inspiratsioon, otsused; edasi muutunud elud, positiivsed järellained, head algatused. Igal aastal on tundunud minek paljude jaoks võimatu ja üleskutset tehes pole ma kunagi teadnud, kust tulevad ressursid, peale selle, et see on Tema asi, kui Tema tahab. Ja Ta on tahtnud. :) Olen nii tänulik kõigile inimestele, kes on kolmel aastal jaganud oma õnnistusi ja erialast abi nende noorte ja natuke vanematega, kel muidu poleks kongressil võimalust osaleda. Me tänu on väeti, aga küll Jumal tänab! ;) Kes on usus tulnud, on saanud kinnitatud. Mind hämmastab kõige enam, et kongress on oma olemuselt (mitte mastaabi ja taseme osas) lihtne, ja osalejad on alati nii erinevad, ent ikkagi on Jumalal igaühele isiklik sõnum, info, kasvamise kogemus.
Kasvamise kogemuse osas tahan viimaste aastate praktikast mõtte jagada. Mulle on jäänud hinge eestlaste natuur, mis on isiksuseti teravas kontrastis antud kongressi raames kogetud iseloomude peegeldumisega, kus skandinaavia peeglist paistavad kannatlikkus, leplikkus, mõistmine, soojus, arenemissoov, tänulikkus, siirus ja avatus. Tegelikult pole küsimus üldse rahvuses, vaid kasvuruumis. Ja kõne all olev peegel elab kristlust läbi ja seetõttu on võimalik Teda peegeldada. Nagu Miikaeli vend Immanuel märkis, oli kongressil tunda ühtsust ja üksmeelt, mida ka tema otsib. Sellist ühtsust, mida ta muudel kongressidel pole kogenud. Selline keskkond, mis tervikuna mõjub ühtselt ja näitab head eeskuju, mõjub muutvalt, vähemalt neile, kes avatud silmil ringi käivad ja otsivad võimalust kasvada. Kellegi teise kasvu kiirendada ei saa, aga vahest aitab läbimõtlemine peegeldada enda tegelikkust ja eesmärki. Minu suur soov on, et kasutaksime nii need kongressid kui kõik muud õppimisvõimalused täies mahus kasvamiseks; et meil tekiks soov ja tahe vaadata peeglist kriitiliselt eelkõige ennast ja võtta muutusteks eeskuju teiste parimast osast; et me ei peaks kasvamist raskuseks vaid eesõiguseks.
ASI pole tegelikult suunatud otseselt väljapoole, vaid on kogudusesisene organisatsioon, mis aitab liikmetel paremini koostööd teha ja koos kasvada, et selle töö kaudu, mis liikmed teevad, võiks sõnum jõuda väljapoole. Impacti üritused keskenduvad veel põhjalikumalt isiklikule kasvamisele, kuulutamise meetoditele ja outreachidele. Kes tahab end kasvamises proovile panna ja uusi tutvusi sõlmida, siis 2015 aasta Euroopa kohalikke Impacti üritusi näeb siit lehelt: http://www.impactgeneration.org/ „Events“ tabi alt.
Outreach on aastavahetuse kõrval ASI kongressi üks kõrgpunkte. See on üks väljundeist, mida Jeesus on Piibli vahendusel kutsunud meid tegema – evangeeliumi jagamine suhete loomise kaudu. Kongress on koolitus ja ehitusmaterjal, outreach praktiline töö. Outreachi päeval jaguneb rahvas kaheks: osa palvegruppidesse ja osa välja, igaüks vastavalt oma soovile, kogemusele või sellele, mida Püha Vaim südamele paneb. Palvegruppides osalemine on täpselt sama tähtis kui väljaminek ja tänu moodsale tehnoloogiale saavad palvetajad reaalajas Jumala väljasolijate tagalat kindlustada.
Nagu kõigi väljakutsetega, kehtib ka siin üks põhiprintsiip: olukordadele Jumala abil vastu minna. Millest sõltub, kas kogemus on hea või halb? Rm 8:28: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ Jumala abil hirmude vallutamine, enese ületamine mugavustsoonist väljumisega, kasvamine - see ongi hea kogemus. Mariin sai kongressil hea kogemuse, sest ta astus oma hirmudele vastu. Mall sai hea kogemuse Hondurases, kus ta sai täpselt need ülesanded, mida soovis vältida, ent Jumalal oli oma plaan tema mugavustsooni ja kasvatamisega ning lõpuks osutusid need kogemused õnnistuseks. Vihmane outreach võib olla väärtuslikum kogemus kui tore chill päikesepaistelisel päeval, sest väljakutse paneb meid astuma sammu enese ületamise suunas – seega kasvama. Jeesus ületas inimeste päästmiseks palju raskemat. Terve Tema elu oli enese salgamine teiste hüvanguks. Tänapäeval on misjon paljudes paikades võrdlemisi lihtne. Ainult julgusest jääb puudu rohkem kui kunagi varem. Jumal on andnud meile ülesande kuulutada kõigile rahvastele. Tallinna noored korraldasid kunagi outreachi Kloogal: paduvihm, paljud haiged ja nohused, ega keegi välja suurt minna ei tahtnud, mina iseäranis, kuna parasjagu oli haigus käsil. Siiski otsustasime anda kõik Jumala kätte - olime eelnevalt palju palvetanud ja samal ajal palvetas ka kogudus. Tulemus oli hämmastav - naasesime kriips kõrvuni positiivsete uudistega. Inimesed olid suvisel pühapäeval kodus igavlemas, sest vihma sadas ja meie kõikvõimalikud kartused olid asjatud. Pärast ASI outreache on alati tunniajane peegelduste aeg, kus väljas käinud räägivad kogemusi ja mis on parem julgustus kui elav kogemus? Soovitan kõigil osalejail tulevikus outreachide kogemuste jagamisest osa võtta, sõltumata, millisest tegevusest outreachi ajal osa võeti. ;)
Minu jaoks oli oluline, et terviseseminare viisid läbi inimesed, kes on taimetoitlased või veganid juba 20-30 aastat ja kelle ettekanded olid tänu kogemustele ja erialadele tõese ja tasakaalustatud infoga. Eestis on samuti tervislike eluviiside vastu huvi tõusnud, koguduses veidi hiljem kui väljaspool, ent liiga palju on müüte ja valeinfot, mis võivad tervislikkuse sildi all veetava algatuse tuksi keerata ja seetõttu kõigub meil arusaam tervislikust toidust ja eluviisidest ühest äärmusest teise. Põhiline eksiarvamus, mida kuulen, on, et taimetoitlus on lihtne ja eelteadmisi ei vaja. Teine, et täisväärtuslik taimetoitlus või veganlus pole võimalik. Loodan, et kui Hardinge Eestisse tuleb (1. mai tervisepäev Tallinnas), valgustab ta seda teemat lähemalt. Hardinge kinnitas minu tervisliku toidu põhimõtet: taimetoitlus või veganlus on täiesti täisväärtuslik ja võimalik, aga see vajab teadmisi ja see ei tohiks olla omaette religioon, vaid viis, mis vastavalt võimalustele majanduslikus ja teadmiste osas, võib pakkuda paremat elukvaliteeti. Oluline on tasakaal. Oli julgustav saada kinnitust, et oleme õigel teel ja meie toitumine on väga heas tasakaalus. Sain ka julgustust ja kinnitust oma retseptikogu avalikuks teha. ;)
Igasugu algatuste seminarid on ühed inspireerivamad – kuidas Jumal teeb mittemillestki ja mittekellestki oma töövahendid, kui inimesed võtavad julguse ja võimaldavad Temal juhtida. Tervisekeskused Šveitsis, Norras, restoranid Vaasas, Tšehhis ja mujal. Noored tervisekeskuse juhid jagasid kogemust, kuidas rajada tervisekeskust nii, et ainsaks finantsiks on usk ja kuidas keskuse tulemused hämmastavad arste, kes on mõned patsiendid lootusetult haigeks tunnistanud. Tšehhidest ärimehed jagasid kogemust, kuidas nad pärast pöördumist pühendasid terve ehitamisel oleva ärirajooni Jumalale. Nad rajasid keset ärirajooni kiriku, kuigi polnud veel inimesi. Nad pidasid ise teenistusi ja seminare, sest polnud töölisi. Nad rajasid tervisetoodete poe, restorani, lasteaia, põhikooli ja plaanivad varsti avada ka gümnaasiumi. Kirik on praeguseks täis, pood ja restoran on jõudnud bilanssi, kool on tunnistuseks linnale ja eesmärk on teha Jumal, tervis ja haridus kättesaadavaks kõigile. Nad jagasid printsiipe, et kuigi kasum on hea, siis peamine ei tohi olla kasum vaid inimeste teenimine ja piisab, kui teiste teenimiseks mõeldud äri toob perele toidu lauale, sest Jumal hoolitseb, et puudu ei tule. Iga algus on raske ja majanduslikult kahjumlik, ent koos Jumalaga ja mitte ahnitsedes on võimalik kõige uskumatumad misjoniprojektid ellu viia. Teine printsiip, et ärimehed, kelle äri ei ole misjoniga seotud, peaksid toetama misjoniprojekte ja -töölisi ning ärimehed, kes saavad, peaksid rajama tervisekuulutusele keskenduvaid ettevõtmisi, mida ei tohi lahutada kolmeinglikuulutusest. Kõik need lood ja printsiibid tunduvad justkui teisest maailmast, kellelegi teisele. Aga miks? Meist igaühel võib olla selline usk. :) Küsi ja Sulle antakse, on Jumal lubanud. Küsigem usku ja me võime igaüks olla ühel päeval osa mõnest sellisest ägedast projektist. Ja ärgem kohkugem raskustest – kiriku ehitusele oli vastuseis oma koguduses („kes see tuleb ärirajoonis kirikusse“); tervisekeskuse rajajaid peeti hulludeks („taimetoit on liiga ekstreemne“); tervisetoodete pood oli miinuses neli esimest aastat (sest eesmärk oli toodete kättesaadavus, mitte kasum) – tööd on vaja teha ja lisaks usule peab kannatlikkust olema, siis tulevad ka tulemused. :) Kolmas printsiip, et misjoniprojektid on kiriku parem käsi ja need peaksid üksteist vastakuti toetama, sest misjoniprojektid saavad tegeleda valdkondadega, mis pole koguduse esmased ülesanded (haridusprojektid, veebimisjoniprojektid, tervisekoolitused ja -keskused, sotsiaalprojektid – ja mõjukeskused, tervisekohvikud jms).
GUNNAR, Viljandi adventkogudusest, osaleja kolmandat aastat, ristitud Impacti konverentsil, seeria esimesel aastal:
Kõige enam meeldis konverentsi Peakõneleja Louis R. Torres, kelle kõned olid inspireerivad. Tema jutlusel ei haigutanud mitte keegi. Eriti huvitav oli kuulda tema kristlaseks saamise lugu. Suureks üllatuseks tuli välja, et enne kristalseks saamist mängis ta bändis nimega Bill Haley and The Comets. Enda jaoks sain sellise sõnumi, et enne tuleb Jeesus enda juurde sisse lasta ja seejärel muutuvad suhtumised, väärtushinnangud, ning terve elu tervikuna. Vastasel juhul langeme käsumeelsusesse.
Võrreldes eelmise aastaga oli erinev veidike ürituse aeg, kus aastavahetusega algas konverents, kuid eelmistel aastatel lõppes sellel ajal. Kuid sisulist erinevust ei olnud. Konverentsile minek on igal aastal selline kerge võitlus, et kas minna või mitte. Üks osa ütleb et ära mine, võta vabalt, kuid teine hääl ütleb, et ehk peaks minema. Siiani ei ole kahetsenud ei ole oma valikuid kahetsenud.
SILVYA, Tartu adventkogudusest, kongressil kolmandat aastat – esimesel külalisena, teisel mõtlejana ja tänavusel juba ristituna koos õe ja vennaga:
Jagan teiega mõningaid häid mõtteid, mis seekordselt konverentsilt kaasa tõin.
Evangelism ei ole ühekordne sündmus, vaid elustiil. Jeesus tervendas rohkem kui jutlustas. Ta oli meile eeskujuks rohkem tegudes kui sõnades.
Emotsionaalne intelligentsus ja misjonitöö: Aju otsmikusagar kontrollib emotsionaalset intelligentsust, mis on vajalik teiste inimeste usalduse võitmiseks. Usalduse võitmine on võtmefaktor inimeste Päästjani juhtimisel. Et võita usaldust, peame me kõigepealt inimestega kontakti otsima, suhtlema nendega, soovides neile head ning näitama nende vastu üles sümpaatiat ja teenima nende vajadusi – just nii, nagu tegi Jeesus. Ta teenis paljusid nende väheste nimel, kes Ta vastu võtsid. Hästi arenenud frontaalsagar kontrollib ka emotsioone – et emotsioonid ei kontrolliks Sind, hoia ja arenda oma frontaalsagarat. Uhkus on emotsionaalse intelligentsuse vaenlane. Et teha misjonitööd, peab meis olema alandlikkus. Emotsionaalne intelligentsus pole niivõrd päritav, kuivõrd õpitav. Olles emotsionaalselt intelligentsed, võidame inimesi Jeesuse poole.
Kuidas leida sobiv kaaslane? Sellelt loengult jäi kõlama mõte, et selleks, et olla üldse valmis abieluks, peavad mõlemad pooled olema end täielikult Jumalale üle andma. Kuidas teada, kas oled end täielikult Jumalale üle andnud? End täielikult üle andnu ei flirdi patuga. Karm, aga tõsi – kes pole end täielikult üle andnud, ei ole ka abieluks valmis. Palju häid mõtteid neile, kes soovivad leida sobivat kaaslast, leiame E. G. White'i raamatu „Kuulutus noortele“ 10 viimasest peatükist. Samuti soovitati läbi lugeda „Adventkodu“ 10 esimest peatükki. Piiblis on heaks näiteks toodud moabiitlanna Ruti armastuslugu. Naised peaksid järgima Ruti eeskuju ja mehed Boase oma. Ja viimaks – oma valitut tuleb enne tundma õppida.
Kui me kasutame oma talente Jumala tööks, õnnistab Ta meid Vaimu andidega, et meid aidata. Need annid on alati kasulikud ja funktsionaalsed, ehitamaks üles kogudust. Kõik annid on antud teiste teenimiseks. Kui meie annete tulemus ei osuta Jumalale, on see aja raiskamine.
Olen üles kirjutanud veel palju häid mõtteid. Aga tegelikult peab seda kõike ikka ise kuulma ja nägema. See kongress on hädavajalik iga-aastane värskendus, hea mõtteaine allikas ja võimalus suhelda tõeliselt misjonimeelsete inimestega laiast maailmast. Eriti vajalik on see noortele tuule tiibadesse saamiseks – nii palju inspiratsiooni ja julgustust järgida usalduses Jumalat! Seega soovitan kõigil, kes veel ei ole saanud osaleda, kongressile tulla. :)
ASI Europe, teemal „Otsides Sind“, 2015 aasta suvel Budapestis, 26. - 30. august. Info ja regamine: http://www.asi-europe.org/...
Impact Finland, teemal „Põhjavalgus“, 2015 aasta kevadel Toivonlinnas, 2. - 6. aprill. Info ja regamine: https://www.impactsuomi.org/en
ASI Scandinavia 2015: 29. detsember 2015 – 2. jaanuar 2016. Info: http://asiscandinavia.org
Videomaterjalid toimunust jõuavad siia:
http://lifestyletv.se/...
Värskeimate uudistega saab kursis olla siin: https://www.facebook.com/asiscandinavia
In English