Kaltsiferoolid on üldnimetus ühenditele, mis hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Inimorganismis bioaktiivsed on kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2).
Seedetrakti sattuv kolekaltsiferool, kas siis loomsete produktidega või manustatud kolekaltsiferool, või ergokaltsiferool imenduvad peensooles. Imendumine sõltub sapphapetest, imendumist vähendavad aga liigne kiudainete hulk, kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, liigne alkohol. Imendunud vitamiin D transporditakse maksa. Maksa toob ka spetsiaalne valk (vitamiin D siduv valk - DBP) nahas UV-kiirguse toimel tekkiva kolekaltsiferooli (vitamiin D3). Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25-hüdroksükaltsiferooliks, mis on põhiline vitamiin D salvestusvorm maksas (ka rasvkoes ja skeletilihastes) ning ringlusvorm veres. 25-hüdroksükaltsiferool transporditakse põhiliselt neerudesse, kus ta muundub hormooniks (kaltsitriool).
Miks on vitamiin D inimorganismile oluline?
Kaltsiumi ja fosfori reservuaariks inimorganismis on luud. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende elementide vajaliku homeostaasi luudes, veres ja kogu organismis. Kaltsitriool mõjutab otseselt luukoe arengut, reguleerides koos paratüreoidhormooniga kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja taset vereplasmas. Piisav vitamiin D tase organismis tagab meile selle, et luukoe n-ö lammutamine ei aktiveeruks üleliia ning luud ei läheks ”pehmeks”. Lisaks sellele on kaltsitriool vajalik ka normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks.
Vitamiin D efektiivsus on tõestatud osteomalaatsia ja rahhiidi ravis ja ennetamises ning osteoporoosi ravis koos kaltsiumiga. Samuti aitab vähendada luukoe kadu inimestel, kes kasutavad kortikosteroide või kellel esineb neerupuudulikkus.
Lisaks sellele on osade uuringute käigus täheldatud ka teisi võimalikke positiivseid efekte, mis piisava vitamiin D taseme korral ilmnevad:
- on aidanud parandada täiskasvanutel (eelkõige vanemas eas) lihasjõudlust
- on aidanud vähendada kukkumisi eakatel
- on aidanud vähendada imikul ägedasse hingamisteede viirushaigusesse haigestumist esimese 18 elukuu jooksul, kui ema raseduse ajal (al 27 rasedusnädalast) ning imikul alates sünnist kasutati vitamiin D3 annuses 2000IU/800IU päevas (vastavalt ema/imik).
- võib aidata vähendada astma ägenemisi ning süsteemse kortikosteroidravi vajadust astmahaigetel lastel
- vitamiin D3 manustamine atoopilise dermatiidiga lastele annuses 1000IU päevas aitas vähendada talvel ägeneva atoopilise dermatiidi kaebusi
- on aidanud parandada eakamatel kognitiivseid (tunnetuslikke) võimeid
- madal vitamiin D3 tase võib soodustada imikutel krampide tekkimist
- kõrgem vitamiin D3 tase aitas osade uuringute kohaselt vähendada suremust kolorektaalvähi (jämesoolevähi) ning rinnavähiga patsientidel
Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes peamiselt saavad vajatava vitamiin D koguse vaid toiduga. Samas rinnapiima erituva vitamiin D kogus on väike. Vitamiin D kestev defitsiit põhjustab imikutel ja väikelastel rahhiidi ja sellega kaasuva lihaste hüpotoonia (lõtvumise) (nt punnkõht). Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Vitamiin D kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat ehk luude pehmenemist. Eelkõige on ohustatud eakad inimesed ning need, kellel esinevad teatud kroonilised haigused (maohaigused, sapipõie haigused, peensoole haigused) või kes tarvitavad teatud ravimeid (nt krampidevastased ravimid).
D vitamiini allikad
Vitamiin D3 toodetakse nahas UVB kiirguse toimel eelühendist 7-dehüdrokolesteroolist. UVB kiirgust saab inimene päikeselt. Solaariumides on enamasti kasutusel UV lambid, milles genereeritakse peamiselt UVA kiirgust, UVB kiirgust vaid 4-10%, mistõttu selle toime vitamiin D3 sünteesimisele on äärmiselt väike ja ebaoluline. Läbi klaasi tulev valgus ei taga samuti D-vitamiini sünteesimist, kuna klaas blokeerib praktiliselt kogu UVB kiirguse. Nahas vitamiin D3 sünteesimine on seotud ka sellega, kus laiuskraadil asutakse ning kui kõrgel merepinnast. Näiteks talveperioodil 35. laiuskraadil on nahas vitamiin D3 tootmine minimaalne või puudub üldse (Eesti asub aga veelgi enam põhja pool 57.–59. laiuskraadil). Oluline on ka kõrgus merepinnast – mida madalamal olla, seda vähem sünteesitakse. Nt 27. laiuskraadil novembrikuus on 169m kõrgusel (Agra) ning 1400m kõrgusel (Katmandu) vitamiin D3 tootmine äärmiselt madal (0,5%). Tõustes kõrgemale – 3400m kõrgusele ning 5300m kõrgusele Everesti baaslaagrisse, tõusis vitamiin D3 sünteesimine 2–4 korda.
Vitamiin D defitsiiti aitab ennetada 20...30minutiline näole ja kätele langev päikesekiirgus (eeldusel, et toitumine on normaalne) tagades nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse tekke. Eesti tingimustes saame aga rääkida peamiselt vaid suveperioodist, mis tähendab et suurema osa aastast peame saama piisavas koguses D-vitamiini teistest allikatest. Eakatel on vajalik mõnevõrra pikem UV-kiirguse toimeaeg. Mustanahalistel on nahas toimuv vitamiin D3 produktsioon umbes 5x väiksem.
Teiseks D-vitamiini saamise allikaks on toit. Toiduained, kust see on organismile hõlpsasti kättesaadav, on järgmised: rasvane kala – heeringas, makrell, sardiinid, tuunikala, lõhe, munakollane, maks, või, pärm. Kuna D-vitamiini vähesus inimorganismis on tänapäeval probleemiks paljudes riikides, on selle leevendamiseks hakatud tootma ka D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid. Näiteks võime leida D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid (Eestis Tere piim), hommikuhelbeid, jooke. Seda on lisatud teatud koguses ka imikutele mõeldud piimasegudesse. Vitamiin D toime on efektiivsem, kui seda manustada koos kaltsiumi, fosfori ning vitamiinidega A ja C.
Kolmas allikas on vitamiinipreparaadid. D-vitamiini on saadaval nii tilkadena (õlilahus) kui ka tablettide ja kapslite vormis. Kuna D-vitamiini puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, siis tema paremaks imendumiseks on vajalik juuresolev rasvaine – kas siis manustatuna õlitilkadena või tarbides söögi ajal. Tilgad on valmistatud erinevate õlide baasil (oliivõli, kookosõli...), mis annab igale inimesele võimaluse valida endale sobivaim.
Kindlasti tekib nii mõnelgi meist küsimus, kas Eesti inimesel siis ikka tõesti on vaja D-vitamiini talveperioodil juurde võtta ja kas toidust ja suvepäikesest siis ei saa seda piisavalt, et rõõmsalt kevadeni vastu pidada. Võttes arvesse Eesti asukohta ja päikesehulka aastas, inimeste päevitamisharjumusi (mõni inimene ei saa ka suvel piisavalt päikest võtta kas siis töö või liikumatuse tõttu) ning toitumisharjumusi (mõni inimene ei söö üldse nt kala jne), kipub olema nii, et mitte kõik inimesed ei taga endale neil viisidel piisavaid D-vitamiini varusid. 2010 a kaitses oma doktoritöö väitekirja reumatoloog dr. Mart Kull, kes oma töö raames viis Eestis läbi rahvastikupõhise uuringu, mis hõlmas ka D-vitamiini taseme määramist. Uuringus osales 367 juhuslikkuse printsiibil valitud 25-70 aastast Eesti elanikku. Uuringu tulemusena selgus, et uuritavatel määratud keskmine D vitamiini tase oli aastaringselt madal ja seda mõjutasid oluliselt inimeste päevitamisharjumused, mis erinesid sõltuvalt uuritavate kehakaalust ja vanusest. Eesti arstide, kes tegelevad haiglas luumurdude ravimisega, kogemus on, et sageli on luumurruga haiglasse sattuva patsiendi D-vitamiin tase organismis nii madal, et labor ei suuda seda isegi määrata. Enim on seda leitud just eakatel inimestel.
Eestis on mitmete aastate jooksul tehtud imikute ja väikelaste D-vitamiini vaeguse ennetust. Imikutele, kes saavad rinnapiima, on soovitatud alates 2. elunädalast kuni 2-aastaseks saamiseni anda päevas 400IU D vitamiini, alates 2. eluaastast on soovituslik jätkata D-vitamiini andmist sügis-talvisel perioodil (~november-aprill). Imikutele, kes rinnapiima asemel saavad rinnapiimaasendajat, kuhu sageli on juba ka lisatud D-vitamiin, võib anda lisana vähem vitamiinipreparaati. Tänu tõhusale ennetusprogrammile imikute ja väikelaste hulgas on Eestis õnneks jäänud harvaesinevaks nähtuseks rahhiiti põdevad väikelapsed. Üksikuid siiski esineb.
Millised on soovituslikud päevased annused?
1 mikrogramm vitamiini D3 (või D2) võrdub 40IU-g (IU – rahvusvaheliselt tähistatud toimeühik). Seega 400IU=10 mikrogrammi.
Ulatuslikke uuringuid vajaminevate ja ohutute annuste leidmiseks on viimastel aastatel palju läbi viidud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Kanadas ning leitud, et võrreldes varasemaga vajatakse mõnevõrra suuremaid annuseid, et tagada piisav D-vitamiini tase organismis. Üldised soovitused võiksid olla järgmised:
- 400-800IU (10-20 mikrogrammi) päevas alla 50-aastastele täiskasvanutele
- >50a vanustele 800-1000IU (20-25 mikrogrammi) päevas
- rasedatele ja rinnaga toitvatele naistel 600IU (15 mikrogrammi) päevas
Meeles tuleb pidada inimese eripära (sh kaasuvaid haigusi, kasutatavaid ravimeid, kas on tubane või liigub ka väljas, elab põhja pool jne) ning vastavalt sellele annust muuta. Nõu saamiseks võib igaüks pöörduda oma perearsti poole, et koos arutada, milline annus on sobivaim.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vitamiin D on inimorganismile äärmiselt vajalik toitaine. Sagedamini jääb Eesti inimesel sellest vajaka, eelkõige just sügis-talvisel perioodil, kui et ta tarbib seda üle. Selleks et ennetada D vitamiini vaegust ning vaegusest tingitud terviseprobleeme on oluline seda tarbida piisavas koguses.
Kasutatud kirjandus
- Zilmer M et al. Meditsiiniline biokeemia. 1.osa. Tartu Ülikool. 2001.
- Kull M. "Impact of vitamin D and hypolactasia on bone mineral density: a population based study in Estonia". 2010
- Chei CL et al. Vitamin D Levels and Cognition in Elderly Adults in China. J Am Geriatr Soc. 2014 Oct 3
- Grant CC et al. Reduced primary care respiratory infection visits following pregnancy and infancy vitamin D supplementation: a randomised-controlled trial. Acta Paediatr. 2014 Oct 4.
- Camargo CA Jr et al. Randomized trial of vitamin D supplementation for winter-related atopic dermatitis in children.J Allergy Clin Immunol. 2014 Oct
- McCarthy EK et al. Vitamin D and muscle strength throughout the life course: a review of epidemiological and intervention studies. J Hum Nutr Diet. 2014 Oct 3
- Dogru M et al. Clinical Effects of Vitamin D in Children with Asthma. . Int Arch Allergy Immunol. 2014 Sep 23
- Maalmi H et al. Serum 25-hydroxyvitamin D levels and survival in colorectal and breast cancer patients: systematic review and meta-analysis of prospective cohort studies. . Eur J Cancer. 2014 May
- http://www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-929-vitamin%20d.aspx?activeingredientid=929&activeingredientname=vitamin%20d
- http://www.mayoclinic.org/drugs-supplements/vitamin-d/methodology/hrb-20060400
In English