Kui Jumal lõi esimese inimese, siis andis Ta talle ka töö – kauni Eedeni aia eest hoolitsemise, mis nõudis nii mõistuse kui ka lihaste kasutamist. Ei tahaks uskuda, et Aadam ja Eeva veetsid palju aega istudes; ja ega nad seda vist vajanudki. Jumala sulase Abrahami kohta võime küll lugeda, et ta istus oma telgi ukse ees (1Ms 18. ptk), kui inglid teda külastama tulid, kuid siis võttis ta kätte ja jooksis neile toitu muretsema. Vaevalt küll, et inimene, kellel on istuv eluviis, suudaks veel saja-aastaselt joosta. Ka Jumala valitud Iisraeli rahval oli karjakasvatajate ja põlluharijatena aktiivne elustiil. Ega preestridki oma tööd tehes palju istuda saanud; igapäevaste ohvrite toomine ja templiteenistuse korraldamine nõudis nii teravat mõistust kui ka füüsilist jõudu. Istumist nõudis rohkem ehk kuninga töö, siis kui oli vaja inimesi ära kuulata ja nende probleeme lahendada. Mine tea, võib-olla oli see just üks põhjustest, miks Taavet vanas eas nii külmakartlikuks muutus.
Kuidas on olukord meie ajal, nüüd kui tehnoloogia meie elu nii palju lihtsamaks on muutnud? Tundub, et inimesed veedavad järjest rohkem aega istudes – nad istuvad töö juures, istuvad tööle ja tagasi koju sõites, istuvad televiisori ees, istuvad arvuti taga, istuvad vabal ajal ja istuvad tööd tehes, istuvad õppides ja istuvad lõõgastudes. Igasugused tehnilised vidinad lubavad järjest rohkem asju teha ilma laua tagant või diivanilt üles tõusmata. Ja me oleme juba hakanud nägema selle istumise epideemia tulemusi. Teadlased on avastanud seose pikaajalise istumise ja erinevatesse kroonilistesse haigustesse haigestumise ja nendesse suremise vahel. Mõtlemapanev peaks olema aga see fakt, et isegi igapäevane sportimine ei suuda heastada istuvast eluviisist tingitud kahju organismile. Kui te arvate, et pole midagi hullu sellest, et tööle ja koju lähete sõites ja töögi on istuv, sest igahommikune või -õhtune 30-minutiline jooks või kiire kõnd peaks seda kompenseerima, siis olete paraku eksiteel. Ameerika vähiühingu hiljutine uuring näitas, et mitte see, kui palju sa trenni teed, vaid see, kui palju aega sa veedad istudes, mõjutab sinu suremust kroonilistesse haigustesse. Selleks, et eluviisi saaks nimetada liikuvaks, peaks iga päev tegema vähemalt 7500 sammu, ja umbes iga tunni tagant, mis on istudes veedetud, tuleks tõusta püsti ja natuke ringi liikuda.
Aga et meile saaks selgeks, millega me tegelikult riskime, kui tunde laua taga töötades või kušetil lösutades telekat vaadates veedame, vaatame täpselt, millist kahju istuv eluviis meie organismile toob. Mis siis ikkagi meie kehas juhtub, kui veedame palju aega istudes? Tõuseb tunduvalt halva kolesterooli tase, mis tähendab, et see hakkab ummistama meie veresooni, hea kolesterool aga, mis peaks meie veresooni puhastama, väheneb; süda ei saa piisavalt hapnikurikast verd, kui veresooned on ahenenud – hakkame tundma valu südamepiirkonnas. Kui südame veresoon ummistub, järgneb infarkt. Tundide kaupa kestvat istumist seostatakse ka kõrgenenud vererõhu, rasvumise ja 2. tüübi diabeediga. Pankreas ehk kõhunääre meie kehas toodab insuliini, mis peaks glükoosi (veresuhkru) lihaserakkudesse toimetama, aga lihased, mis ei ole aktiivsed, ei võta glükoosi vastu, sest nende insuliinitundlikkus on vähenenud tänu vähesele liikumisele. Ähvardab diabeet. Kuna rakkude insuliinitundlikkus on vähenenud ja glükoos ei pääse rakkudesse, on seda veres liiga palju ja pankreas muudkui toodab insuliini juurde. Nüüd on veres ka liiga palju insuliini. Insuliin aga ergutab rakkude kasvu, mis võib põhjustada vähki haigestumist. Regulaarne liikumine seevastu ergutab antioksüdante, mis tapavad võimalikke vähitekitajaid vabu radikaale. Juba üks päev pikemat istumist võib mõjutada rakkude insuliinitundlikkust. Pikemaaegne istumine vähendab ka luutihedust – et luude mineraalne tihedus ja tugevus säiliks, on vaja neile survet avaldada – kõndida, hüpata, joosta, tõsta raskusi – kõike mõistlikult. Liigutamine aitab kaasa aju hapnikuga varustamisele, mis hoiab mõtlemise selge ja tõstab heaoluhormoonide taset; istumisel, otse loomulikult, on vastupidine efekt. Istumine mõjutab meie lülisammast; istudes muutuvad kõhulihased nõrgaks, seljalihased on pinges ja lülisammas kõverdub valesti. Ning see pole veel kõik. Istuva tööga inimestel on oht, et lüheneb nimme-niudelihas, jala vaba liikumine on selle tõttu raskendatud, ja seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks vanemad inimesed kipuvad kukkuma. Samuti muutuvad nõrgaks tuharalihased, mis omakorda halvendab rühti ja kõndimisvõimet. Jalaveenide vereringe halveneb, mis võib põhjustada veenilaiendeid ja isegi surmaga lõppeda võivat süvaveenide tromboosi. Umbes 3,2 miljonit inimest sureb igal aastal kogu maailmas vähese liikumise tõttu.
Kui te vaatate internetist, mida istumine teiega teeb, siis võite leida, et istumist peetakse sama kahjulikuks või isegi kahjulikumaks kui suitsetamist. Kas see ei peaks panema meid mõtlema viisidele, kuidas muuta oma igapäevast elu liikuvamaks? Tegelikult on ju võimalusi palju – võimalik on panna meeldetuletus näiteks telefoni, mis annab teada, et tund on möödunud ja nüüd tuleks ennast veidike sirutada; ka tasub neid pikki telefonikõnesid teha kõndides; telekat vaadata saab ka pesu triikides; kellel kodus trenažöör, saab kõndides isegi raamatut lugeda; kui on valida lifti ja trepi vahel, siis vali trepp; sõbraga kokku saamine ei pea just tingimata koogitaldriku taga toimuma, parem minge koos jalutama; ja kui rääkida Eestimaa ilmast, siis selle kohta on see hea ütlus, et ei ole halba ilma, on vaid kehv riietus.
Ja kui tuleb selline tunne, et kohe kuidagi ei viitsiks ennast liigutada, kuigi otseselt ju füüsiliselt väsinud ei ole, siis tasub lugeda Js 40:29–31: „Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu. Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.
Kasutatud allikad
- Piibel
- http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803095954550
- ACSM information on Reducing Sedentary Behaviours: Sitting Less and Moving More. www.acsm.org
- http://www.washingtonpost.com/wp-srv/special/health/sitting/Sitting.pdf
- http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3404815/
- http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs385/en/
In English