Tagasihoidlikkus

Kujuta ette sellist vestlust...

„Eeva, sa oled alasti!” ütleb Aadab karmilt, nagu naine poleks ise seda tähele pannud.

„Aadam, ära arva, et sa ise ei ole alasti,” vastab Eeva solvunult.

„Näe, võta see viigileht ja seo see...” Tema hääl takerdub, kui ta otsib midagi. „...selle teise viigilehe külge.”

Esimene mees ja naine peitsid enda klassikaliste viigilehtede taha – Eedeni aia viimane mood.

Veidi enne seda kuulsid nad aias tuttavat häält hüüdmas: „Kus te olete?” 

„Kas kuulsid seda?” sosistas Aadam Eevale.

„Tasa! Ta võib meid kuulda,” vastas Eeva, püüdes samal ajal lehti kokku siduda.

Lõpuks sai Aadam julgust vastata: „Ma kuulsin sind aias ja ma kartsin, sest ma olen alasti ja läksin seepärast peitu.” (1Ms 3:10)

Tuttav hääl kuulus nende Loojale: „Kes ütles teile, et te olete alasti? Kas te olete söönud puust, millest ma keelasin teil süüa?” (s 11)

Aadam süüdistab Eevat, Eeva süüdistab madu.

Jumal neab mao, naise ja Aadama. Aga Jumal ei ole rääkimist lõpetanud. Jehovah-jireh – Jumal, meie Looja, teeb Aadamale ja tema naisele riided. Ja 1. Moosese 3. peatükist loeme, kuidas inimkond püüab esimest korda parandada probleemi sümptomeid, mitte põhjust. Nende probleem on patt, selle sümptomid häbiväärne alastus, nende lahendus – viigilehed. Jumal on vägagi teadlik, et nad on ilma Temata lootusetus olukorras, nii et Ta teeb seda, mis on Jumalale omane: Ta pakub neile seda, mille järele nad ei oska ise vajadust tunda.

Kui inimesed arutlevad tagasihoidlikkuse üle, kiputakse rõhutama naiste riietust. Edasi ei minda. Vestluse võiks kokku võtta sedastusega „kui naine on korralikult riides, ei saa mees teda himustada”, nagu oleks mehe patt kellegi teise süü. Selline arusaamine on rumalalt kitsas ja ekslik. Naise tagasihoidlik või väljakutsuv riietus võib kahtlemata olla teema, aga see ei ole ainus probleemne koht. See ei ole ka ainus koht, kus tagasihoidlikkuse teema esile tõuseb.

Enam kui lihtsalt riided

Meie riided on oluline osa tagasihoidlikkusest. Kristlased peaksid jälgima oma välimust, aga riietus ei ole selle ainuke aspekt ja kindlasti ei ole nad probleemi juur. See, missugune inimene välja näeb, peegeldab tema sisemist mina.

Kui sa näeksid valges kitlis naist, kel on stetoskoop kaela ümber, ei arvaks sa arvatavasti, et tegu on õpetajaga. Tõenäoliselt peaksid teda arstiks või kellekski, kes töötab meditsiinis. Aga kui ta ilmuks teie kohtumisele kitsas T-särgis, dressides, peas nokamüts? Kas see tekitaks sinus tunde, et tegu on inimesega, kellele sa tahaksid rääkida oma allergilisest reaktsioonist penitsiliinile. Arvatavasti mitte.

Muidugi ei tähenda pelk tõik, et ta on riides nagu arst, et sa laseksid tal ennast opereerida. Sa tahaksid olla veendunud, et ta on litsentseeritud kirurg, kel on haiglas hea maine.

Arst ei kanna valget kitlit, et olla arst, ta kannab valget kitlit, sest ta on arst. Kristlane ei tee kristlikke asju, et olla kristlane, ta teeb neid sellepärast, et ta on kristlane. Pauluse sõnum Kirjas roomlastele 14 ei ole tagasihoidlikkusest iseeneses, vaid kristlusest – nii mõtteis kui tegudes – ja teiste heaks tegutsemisest. Peter Chin kirjutab, et „tagasihoidlikkus ei ole ihu ilu salgamine ega ka teiste moraalse nõrkuse üle kohut mõistmine – see on armastav tugevate eesõigus... Tagasihoidlikkus ei ole vihkamisest või süüdistamisest tulenev kohustuslik tegu, vaid teadlik valik, mille aluseks on tugevus ja armastus.”¹ 

Vajadus tagasihoidlikkuse järele

Jessica Rey on naine, kes lõi endanimelise ujumisriiete kollektsiooni sooviga pakkuda naistele tagasihoidlikke ujumisriideid. Oma esitlusel „Ujumisriiete evolutsioon” kommenteeris ta uurimust, mille kohaselt enamus mehi mõtleb napilt rõivastatud naistest kui objektidest.²  Kui naine tahab olla olukorra peremees, peaks ta selga valima midagi sellist, millele mehed ei reageeriks ebasündsalt. Viidates Reyle, tähendab see riiete kontekstis seda, et naine, kes soovib oma „võimu tagasi saada”, peaks oma garderoobi suhtes olema teadlikum.

Viidates Rey esitlusele, rõhutab Christianity Today artikliga „Don’t Blame the Bikini, Blame the Bikini Culture”³  (Ära süüdista bikiinisid, süüdista bikiinikultuuri) vajadust, et mehed näeksid naisi kui inimesi, mitte objekte – ja kindlasti mitte seksuaalseid objekte. Naised ja mehed on loodud peegeldama Jumala kuju (vt 1Ms 1:26). Jumala plaanis ei olnud, et naine on vähetähtsamal kohal või madalama staatusega. Ellen G. White sõnastas selle nii: „Jumal lõi Eeva Aadamast võetud küljeluust. See tähendas, et naise osa polnud peana mehe üle valitseda, kuid ta polnud Aadamast ka alaväärsem. Naine pidi seisma mehe kõrval võrdsena, mehe poolt armastatuna ja kaitstuna.”⁴ 

See ideaal, milles võrdsed inimesed armastavad ja kaitsevad teineteist, on tihedalt seotud tagasihoidlikkusega. Tagasihoidlikkus on suhtumine, milles ei ole uhkust, enesekesksust, see on armastav ja kaitsev – Jumal ja ligimene seatakse enda minast kõrgemale – ja sellest tulenev käitumine ei meelita kohatut tähelepanu. See ei seisne vaid riietes, mida kanname – ei meeste ega naiste puhul. Tagasihoidlikkus tähendab, et me laseme Jumala iseloomul särada läbi enda.

Apostel Paulus kirjeldab seda nii: „Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud – tehke seda Jumala austamiseks!” (1Kr 10:31) Tagasihoidlikkus ei tekita kelleski allasurutuse tunnet või igavust – olen seda argumenti kuulnud väga palju kordi. Tagasihoidlikkus algab Jumala armastuse mõistmisest ja vastuvõtmisest, oma armastuse näitamisest Jumala suhtes ja meie soovist Teda austada.

Kirjas roomlastele toob Paulus esile, et „kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest” (Rm 3:23). Tema sõnad vaimuliku õiguse ja lunastuse kohta viitavad tagasihoidlikkusele. Tõeline tagasihoidlikkus kasvab välja inimese suhtest Jeesusega; ja see on inimese vaimuliku teekonna vili. Kristlaste vaimulik ja füüsiline elu on sünkroonis: kristlased ei ela neid elusid eraldi. Kristlased mõtlevad maast taeva terminitega. Ja mehed ja naised vajavad tagasihoidlikkuse teemal suuna parandamist.

Seega, naised, kas meie riided on olulised?

Mis oleks, kui näiteks Patricia ütleks nii: „Ma armastan Jumalat kogu oma südamega. Minu suhe Temaga on minu ja Tema asi. Miks ma ei võiks kanda mida iganes mulle meeldib?”

26-aastane Albert Smith⁵  vastab sellisele märkusele, öeldes: „Mehed on visuaalsemad, kui naised arvata oskavad. Esimene asi, mida ma tüdruku juures tähele panen, on tema välimus. ... Dekoltee võib mind motiveerida temaga rääkima või mind hirmutada. Ma võin arvata, et ta on füüsiliselt minu jaoks liiga hea. Kui ma olen seda juba näinud, vaatan üle ka ülejäänud tüdruku.”

Alberti öeldu on arvatavasti see, mida enamus mehi mõtleb, ent mida nad vastumeelselt tunnistavad või hoiavad üldse enda teada. „Mehed, eriti konservatiivsed adventistid, ei tunnista seda, mida ma ütlesin, sest nad ei taha jätta muljet, otsekui vaatleksid nad naisi kui objekte,” ütleb Albert.

Ta jätkab: „Miks sa peaksid tegema midagi, püüdmaks tähelepanu, ja siis eeldama, et inimesed ei pane seda tähele? Tüdruku meik ja riietumine võivad niimoodi mõjuda. Arvamus, et mehed suudavad vältida dekoltee vaatamist, on soovmõtlemine.”

Patricia ideoloogia juured on feminismis: naine peaks kandma just seda, mis talle meeldib, sest mehed ja naised on võrdsed. On tõsi, et naistel on õigus langetada enda valikud. Probleem on selles, et mõned naised unustavad, et väljakutsuv riietus annab meestele võimaluse mõtteis rändama minna.

Alberti märkused võivad näida pealiskaudsed, aga enamus inimesi hindab esimesel kohtumisel teisi välimuse järgi, mitte isiksuse põhjal.

Naised võivad meeste jaoks olla komistuskiviks. Kandes „mida iganes me tahame”, võime neid patule ahvatleda. Apostel Paulus hoiatab meid: „Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saak komistuseks nõrkadele!” (1Kr 8:9)

Ellen White on kirja pannud samasuguse mõtte, mis rõhutab vajadust tagasihoidliku käitumise järele: „Ma kirjutan mureliku südamega, et praeguse aja naised, nii abielus kui vallalised, ei ole piisavalt reserveeritud. Nad käituvad koketselt. Nad püüavad nii abielus kui vallaliste meeste tähelepanu ja need, kes on moraalse jõu polest nõrgad, langevad lõksu. Kui neid asju lubatakse, tapavad need moraalse taju ning pimestavad meeli, nii et kuritegu ei näi enam patusena. Tärkavad mõtted, mis ei oleks tärganud, kui naine oleks püsinud tagasihoidlik ja kaine. Tal ei pruukinud olla patuseid eesmärke või motiive, kuid ta on julgustanud mehi, kes on kiusatuses ja kes vajavad abi kõigilt neilt, kellega nad seotud on. Olles ettevaatlik, reserveeritud, mitte vastu võttes kahjulikku tähelepanu, vaid säilitades kõrge moraalsuse ja väärikuse, võidakse vältida palju kurja.”⁶ 

Naised ja tagasihoidlikkus

Tagasihoidlikkust kommenteerides arvatakse, et naised peavad end tagasihoidlikkuse saavutamiseks varjama. Naiseks olemises ei ole midagi valet, naiseks olemise kese ei ole end pealaest jalatallani katta. Tagasihoidlikkus ei tähenda seda, mitu protsenti naise kehast on näha. Nagu enne mainitud, see tähendab, et sisemise ilu – Jumala iseloomu ilmnemine naises – määrab ära, kuidas ta välja näeb.

Kui meie Looja ei väärtustaks ilu, ei oleks Ta loonud nii palju erinevaid lilli. Kui Jumal ei väärtustaks loovust, ei oleks Ta loonud nii erineva kujuga liblikaid. Füüsiline ilu on oluline, aga püsiv ilu on peidus lähedases suhtes Kristusega, Ülemkujundajaga.Temaga, kes soovib taasluua oma lapsed oma näo järgi.

Siin patuses maailmas me tõlgendame ilu sageli valesti. Üks puhtamaid viise ilu väljendamiseks on Kristuse-sarnane iseloom. Õpetussõnad 31:10–31 kirjeldab ülla iseloomuga naist. Teiste asjades seas on see naine töökas, usaldusväärne, isetu ja usin. 25. salmis on öeldud, et „ta riided on tugevad ja ilusad”. Kõik need iseloomuomadused määravad ära selle, missugune ta välja näeb.

Mehed ja tagasihoidlikkus

Tagasihoidlikkuse puudumine võib olla tingitud alandlikkuse puudumisest. Uhkus, upsakus, toretsev meelsus võib imbuda nii meestesse kui naistesse, kes ei suuda mõista, et tagasihoidlikkus seisneb sobivuses. Kreeka keeles on tagasihoidlikkuse kohta sõna kosmios (tuletatud kosmosest, mis tähendab universumit), mis märgib korralikkust, kohasust ja enesekontrolli. Kui mehed ei ole alandlikud, siis ei ole nad ka tagasihoidlikud – enda suhtes, enda omaduste ja saavutuste suhtes. Asjatundlikkuses ei ole midagi halba, aga kui mees räägib pidevalt oma saavutustest, kui palju raha ta teenib või kui kalli auto ta just ostis, siis ta ei ole tagasihoidlik. Sama käib ka naiste kohta, kes nii käituvad. Kiitlev suhtumine ei ole tagasihoidlik.

Mehed, kes teavad, et neil on hea välimus ja kes ei ole tagasihoidlikud, on uhkeldava suhtumisega. Niiviisi võivad nad julgustada halba käitumist või panna naisi mõtlema, et sellised mehed on huvitatud nendega suhet looma.

Mehed ja iha

Näib, et Pühakiri räägib ihast kui meeste probleemist. See ei ole kindlasti ainult meeste probleem, kuid mitmed lõigud Pühakirjas toovad esile, et mehed on altimad tundma intensiivseid seksuaalseid tundeid pelgalt naist vaadates (vt 2Ms 20:17, Mt 5:28, Õp 5:15–20, 6:27–32). Pane tähele, et need salmid ei süüdista mehe patus naist – mehed peaksid enda mõtete eest ise vastutama.

2. Moosese 20, 5. Moosese 5 ja eriti Matteuse 5 rõhutavad, et himustamine saab alguse südamest. Antiikajal „ei läinud enamus reegleid tegudest kaugemale ja vähesed võtsid arvesse kõne, kuid ükski ei reguleerinud mõtteid”⁷.  Pole üllatus, et targim maa peal elanud mees ütles: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23)

Näiteks: James paneb tähele, et tema sõber John on ostnud uue auto, ja mõtleb: vau, see on ilus auto! Lõpuks ometi sai ta endale oma unistuste auto. Tore! See ei ole patt. Aga kui James mõtleb: vau! John sai 2014. aasta BMW 3 seeria 328i xDrive AWD. John sai selle, mida mina tahan! Ma ei suuda uskuda, et ma sõidan ikka veel oma vana autoga. James himustab oma ligimese autot.

Kui mees märkab ilusat naist, ei tee ta pattu, naise himustamine aga on patt.

Tagasihoidlikkuse käsiraamat?

On selge, et tagasihoidlikkus ei seisne riietumises, aga näib, et see on peamisi valdkondi, milles kristlased libastuda võivad. Seega, SPA Tagasihoidlikkuse Käsiraamatus on punkt 103.1: „Naise seelik peaks olema vähemalt neli cm põlvest allpool. Eelistatud on pikad varrukad, suvel on vastuvõetavad ka kolmveerandvarrukad. Avalikus kohas peaksid pahkluud olema alati kaetud, vaatamata aastajale...”

Kui selline käsiraamat oleks olemas, muudaks see ehk asjad lihtsamaks; selle kasutamine oleks lihtne ja seaks kõigile ühesuguse standardi. Aga igaüks, kes on naisega riideid ostmas käinud, teab, et ühesuguseid mõõte pole võimalik paika panna. Veelgi olulisem on see, et Jumal lõi meid erinevateks. Ta lõi meid eriliseks ja võimega ise otsuseid langetada. Ta soovib, et me valiksime ise.

Kuidas võiksid kristlikud naised olla ühiskonnas lugupeetud, nii et neid ei peetaks vanamoeliseks ja nad oleksid samal ajal tagasihoidlikud? Selle probleemi võib lahendada neile viiele küsimusele vastamine:

Kutse

Kui Jeesus tuleb lunastatuid koju viima, seisab Ta linna väravail välja­sirutatud kätega, et võtta vastu inimsoo isa – olevuse, kelle Ta lõi, kuid kes patustas oma Looja vastu ja kelle patu pärast kannab Päästja ristilöömise märke. Aadam tunneb Jeesuse ära ja langeb Tema jalge ette. Ta ei poe peitu ega kata end viigilehtedega; Ta on riietatud vaid Kristuse õigusesse.⁸  Et taevas Kristuse õigust kanda, peab kogudus seda kandma juba maa peal. Eedeni aias andis meie Looja Aadamale ja Eevale korralikud rõivad ja tõotas inimkonnale suurima probleemi lahendust. Ta pakub seda meile ka täna. Me leiame pääste, tagasihoidlikkuse ja Kristuse-sarnase iseloomu suhtest Jeesusega. Jehovah-jireh otsib meid, kutsub meid nimepidi. Kas me jookseme peitu või embame Teda ja võtame vastu Tema anni? 

Laura Sámano on ajakirja Guide abitoimetaja.

Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann

1. Kas ma olen Jumalaga nii lähedases suhtes, et ma võiksin koos Jeesusega riideid ostma minna?

2. Kas ma kiidan oma keha ja käitumisega Jumalat?

3. Kas ma näitan riietudes ka neid kohti, mis peaksid olema minu abikaasa päralt?

4. Kas miski minu riietuses või tegevuses tingib selle, et teised ei näe mind Kuninga lapsena?

5. Missugust sõnumit kannab minu riietumine ja tegevus? Ja mis oleks, kui mehed järgiksid samasuguseid mõõdupuid oma riietuses – nii rõivastes kui aksessuaarides?

1. „A Dad’s Perspective: Why I Tell My Daughters to Dress Modestly,” 25. juuli 2013 http://www.christian itytoday.com/women/2013/july/why-i-tell-my-daugh ters-to-dress-modestly.html?paging=off

2. www.qideas.org/video/the-evolution-of-the-swimsuit.aspx

3. www.christianitytoday.com/women/2013/june/dont-blame-bikini-blame-bikini-culture.html

4. Ellen G. White, Patriarhid ja prohvetid (Mountain View, Calif.: Pacific Press Pub. Assn., 1890), lk 46

5. Nimi muudetud. Albert lubas olla väga oma mõtetes avameelne, kui ei kasutata tema päris nime. 

6. Ellen G. White, The Adventist Home (Nashville: Southern Pub. Assn., 1952), lk 331, 332

7. SPA Piiblikommentaar (Washington, D.C.: Review and Herald Pub. Assn., 1953), vol. 1, lk 607

8. Ellen G. White, Suur võitlus (Mountain View, Calif.: Pacific Press Pub. Assn., 1911), lk 647