Pastorid kohtusid oma uute kogudustega

Septembri esimesel hingamispäeval tervitasid oma uut pastorit Võru, Tartu ja Haapsalu kogudus. Juuli lõpus tervitas oma uut pastorit Rakvere kogudus.

Tartu koguduse uut pastorit Andres Ploompuud tutvustas kogudusele Tartu endine pastor, liidu esimees Ivo Käsk. Andres rääkis eilsest kohtumisest kogudusega kui väga südamlikust. „Kogudus kinkis mulle korvikese, kus oli leiba ja võid ja sibulat ja küüslauku ja tomatit ja mune. Anne hiljem isiklikult ütles mulle, et need asjad sümboliseerivad koguduseliikmeid, näiteks munadele ei tohi survet avaldada, muidu lähevad katki. Ilmekas lugu ja vastab mõneski mõttes tõele.”

Andres keskendus oma esimeses jutluses Tartu koguduse pastorina küsimusele, mille esitas kauges minevikus Eesti luuletaja Marie Under ja mida osundas kolmapäeval oma Eestis peetud kõnes USA president Barack Obama: kust tuleb meile abi? „Psalmist küsib ka sedasama, ja vastab: Issandalt tuleb abi. Me teame seda, usume seda, aga samamoodi nagu ollakse skeptilised Obama sõnumi suhtes, kipume olema skeptilised ka muudes asjades. Me ei saa olla ja jääda skeptiliseks igas valdkonnas. See tähendab olla ebausklik, aga ebausk ei ole kristluse oluline osa, me ei raja sellele midagi. Me rajame koguduse usule.”

Andrese eelmine tööpaik oli Võru kogudus, kus ta on paarikuuse India-reisi pausiga teeninud alates 2010. aastast. Nende aastate kohta ütleb ta, et on õppinud väga palju. „Ma ei olnud kunagi iseseisvalt kogudust juhtinud. Mul olid mõtted, aga mul puudus nägemus ja kogemus, mida koguduse teenimine tähendab. Olen õppinud rohkem väärtustama igat koguduseliiget ja lugu pidama koguduse liikmetest. Igaüks on erinev, igaühel on minevik ja olevik ja kõigil on unistused ja plaanid. Keegi meist ei ole parem ja et me läbi saaksime, on väga oluline, et kõigist lugu peaksime. Usun, et see aitab mind Tartus.”

Haapsalu koguduses asus intern-pastorina tööle Mairo Tutk, kes on samuti varem koguduses töötanud – Valgas esialgu koos Aldar Nõmmikuga ja seejärel ka iseseisvalt. Eilse kohtumise kohta kogudusega ütles Mairo, et oli hubane ja tore. Mairot tutvustas kogudusele Haapsalu endine pastor, liidu peasekretär Jaanus-Janari Kogerman, kes rääkis oma jutluses Moosese näite varal elukestvast õppimisest. Pärast palusid kogudusevanemad õnnistust nii uuele pastorile kui kõigile õpilastele.

Tulevikuplaanide kohta kogudusetöös ütles Mairo, et mõtteid on. „Olen noortega kokku saanud ja plaani teinud. Teiste koguduseliikmetega olen natuke tutvunud. Hakkavad toimuma iganädalased noortekad, pluss tahame iga kuu väljapoole suunatud noorteürituse korraldada. Kevadel soovime matka korraldada. Noored on kutsutud kaasa kutsuma oma sõpru.”

Oma pastoriõppetunni kohta ütles Mairo, et kindlasti on ta palju nende aastate ja kogemuste jooksul õppinud. „Peamine on, et igasse liikmesse tuleb armastusega suhtuda. Ei ole kogudus, vaid on liikmed. Iga inimene on erinev.”

Mairo töötab intern-pastorina nii Haapsalu kui Kuressaare koguduses. Tema juhendaja on pastor Rein Käsk. „Mul on hea meel, et saan Reinu juures internina olla. Temal on tugevused, mida kogudusetöös vaja on: üksikliikmetega tegelemine ja külastamine, mis on viimasel ajal minu meelest unarusse jäänud koguduses. Saan tema kõrvalt seda õppida, ja ka muid asju. Tema on vanem pastor ja teab, kuidas asjad käivad.”

Järgmisel hingamispäeval sõidavad Rein ja Mairo koos Kuressaarde.

Võru kogudus tervitas eile pastorit, kellega ollakse juba varasemast tuttav. Ka pastor Heino Lukk ütles, et on tunne, nagu poleks vahepeal ära olnudki. „See on hea tunne. Muidugi, kirikuruum on siiski teine.” Oma sõnumis kogudusele lähtus Heino koguduse kalenderplaanist, mille järgi on käesolev nädal pühendatud perekonnale. „Võtsin aluseks kirjakoha Koloslastele 3:12 ja edasi. Seal on kirjas, et riietuge armastuse ja tasadusega... Perekonnas ei peaks olema lõhesid, eri maailmavaatega on ka võimalik rahu hoida. Loomulikult tuleb palvetada, Jumal annab jõudu.”

Rakvere kogudus kohtus oma uue pastori Toivo Kaasikuga juba juuli viimasel hingamispäeval. Toivo on vahepeal Rakvere kogudusest eemal olnud seitse aastat ja ütleb, et ei ole veel uue, kuigi vanast ajast tuttava kogudusega harjunud. „Vahetus ei ole mulle veel täiesti kohale jõudnud. Ma ei sõida kogemata Tallinnasse, aga iseenda harjumuste pärast tunnen end alles külalisena. Ma ei oska öelda, kui kiiresti ma uuesti kodunen. Iga koht on isemoodi. Türi-Paide oli minu esimene pastorikoht. Siis ma ei saanud üldse aru, kuhu ma sattunud olen. Nüüd seda probleemi ei ole, et ma ei tea, mis ma tegema pean.

Tallinnas kulus aasta, enne kui hakkasin inimestega ära harjuma, ehk on asi ka koha suuruses. Rakveres on vahepeal uusi inimesi kogudusse juurde tulnud, eile kohtusin ühe uue inimesega, esimest korda vahetasime tervitusi.”

Oma esimese jutluse Rakvere koguduse pastorina pidas Toivo augusti alguses ja selle aluskirjakoht oli Markuse 9:2–8, kus on ülevaade Muutumise mäel toimunust. „Jumal ei kutsunud kogudust ellu mitte selleks, et maailmale midagi demonstreerida (see on kõrvalprodukt), vaid Jumala Sõna juhatusel ja kogemusest kinnitatuna on vaja minna ja juhatada maailma rahvast sõprusse ja osadusse Jeesusega.”

Seitsmele pastoriaastale tagasi vaadates ja saadud õppetundi sõnastades ütleb Toivo, et see valem, mis ta on õppinud, töötab igal pool, aga kuna inimesed on erinevad, siis lähenemine sellele ülesandele peab olema erinev. „Mina leian, et pastor ei saa hakata kogudust enda käe järgi kujundama. On need inimesed, kes koguduses on. Nendega tulebki töötada. Kui ma ei leia nende tugevaid külgi üles ja ei oska koguduse töös rakendada, siis see on minu viga. Ükskõik millised need inimesed ka on, minule on see töötegemise kohaks. Mina pean nendega tööd tegema. See ei ole äriettevõte, kus juht hakkab meeskonda kujundama. Juht peab saama selle meeskonnaga töötatud, peab oskama toime tulla. Selle järgi üritan tegutseda: mitte ei lähtu enda isikust, vaid üritan koguduse plusse üles leida ja neid kasutada.”

Järgmisel hingamispäeval, 13. septembril tervitab uusi pastoreid – Ivo Käsku, Ergo Naabi ja interni Mervi Kalmust – Tallinna I adventkogudus.