Foorumirahva kokkutulek

24. augustil vuras Kakerdaja (mõnedel andmetel hoopis Kakerdi) raba telkimisala poole autosid igast Eestimaa küljest, sees istumas advent-foorumis osalejad. Sihtpunki jõudes võis kohe veenduda, et kohaletulijatel oli peale magamisvarustuse kaasa võetud veel üks väga tähtis asi - rõõmus tuju, mis leidis aktiivset kasutamist kuni kokkutuleku lõpuni.

Oli väga põnev näha inimesi, keda teati seni vaid foorumi-nimepidi või siis varemalt nähtuna nägu- ja nimepidi. Foorum muutus selle läbi nüüd ka isiklikumaks ja lähedasemaks, mis oli vast ka kokkutuleku mõtteks. Kahju küll, et mõned soovijad tulemata jäid. Mõnus oli kogeda, et foorumi rahvas on väga üksmeelne, sõltumata vanusest, soost, rahvusest. Kui virtuaalses foorumis tunduvad paljud liikmeid väga tõsistena, siis kokkutulekul ilmnes, et foorumi rahvas on väga-väga homoorikas ja hea suhtleja ka seltskonnas.

Telgid püsti pandud, mindi koheselt raba vallutama ja tõotatud ujumiskohta otsima, mis ka hoolimata Marge püüdlustest rahvast esimesse suuremasse laukasse ujuma meelitada leitud sai. Vesi oli soe ja mõnus, aga järvest väljasaamine oli nii mõnegi jaoks jalgealuse puudumise tõttu raskem kui sisse hüppamine. Jõevesi kaunistas omalt poolt ujujaid kena mudase ihukattega.
Tagasi telkimisplatsile jõudnud, asuti kiiresti sööki valmistama, mille võtsid täiesti vabatahtlikuna enda peale mehed, Toomase juhtimisel. Toit sai väga maitsev.
Lõkketule ääres istudes saime üksteisega ka lähedamalt tuttavaks ja arutasime foorumist meelde jäänud teemadel.

Suureks üllatuseks oli tähelepanuavaldus, mis sai osaks foorumi kõige suuremale postitajale Kirkele, kellele Toomas andis kingitusena üle uhiuue klaviatuuri.
Õhtu pimenedes pidid kahjuks osa meie seast juba koduteele asuma. Laulsime ühiselt Õhtupäikest ja saatsime äraminejad palves teele. Allesjäänud võtsid aga üles lauluviisid mis ulatusid vaimulikkudest lauludest eestimaaliste ja lastelauludenigi ning kuulasid Birgiti koostatud väljavõtteid naljakamatest foorumi-postitustest. Ja see oli päris naljakas. Taustaks kostus rabast kurgede kluugutamist ja põõsastest tüdrukute hirmuks kahtlaseid sahinaid.

Varahommikune udune raba ja Kakerdi rabajärv üllatasid aga täiesti uute värvide, lõhnade, vaikuse ja liikumatusega. Tundus, nagu aeg oleks hetkeks peatuma jäänud, et kohe-kohe taas avada end lindude laulule ja putukate sumisemisele ja ringisiblimisele. Sealse looduse rahu ja vaikus jäi meist paljudele väga südamesse.
Enne lahkumist sai veel heietatud järgmise kokkutuleku mõtteid ja plaane.
Äkki kohtumegi juba talvistes oludes kelgumäel või suusarajal?

Seekord jõudsid kohale: Marge, Kirke, Rainer, Toomas, Margus, Birgit, Allan, Aksel, Katri, Carmen, Maria, Väino, Tiina, Kai.

Südamesse jäi aga kõlama lõkke ääres lauldud lauluviis:

Oo friend do you love Jesus?..........oh yes, I love Jesus
are you sure you love Jesus?........I am sure I love Jesus
and why do you love Jesus?...........that`s why I love Jesus
BECAUSE HE FIRST LOVED ME!