„Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut. Sellepärast ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks.” 1Kr 9:24-27
„Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.“ Hb 12:1-3
Need salmid räägivad meile võidujooksust ja püsivusest, mida on vaja arendada, et saavutada häid tulemusi. Professionaalsed sportlased treenivad mitmeid tunde nädalas, sageli kuus päeva nädalas, et saavutada parimaid tulemusi ja viia oma keha parimasse vormi. Nad teevad kõik selleks, et nad oleksid valmis tähtsaks hetkeks, kui nad panevad ennast võistlustel proovile. Paulus on öelnud, et ka meie peaksime samamoodi olema püsivad ja tegema järjepidevalt tööd, et olla valmis Jeesuse teiseks tulekuks.
Järjepidevuse saavutamisel on märksõnaks enesedistsipliin. See nõuab meilt enese kokkuvõtmist ning vajalike asjade ära tegemist. Need on kohustused, mille täitmiseks mõnikord motivatsioon puudub, sest need ei tundu meeldivad ning parem oleks lihtsalt puhata. Kuid kui ennast kokku võtta ja kohustused täita, annab see rahuldus- ning saavutustunde. Jumal soovib, et me harjutaksime distsipliini, justkui jooksjad. Ta soovib, et me treeniksime end järjepidevalt ning ei muutuks laisaks ega laseks elul endast mööda minna. Vaid siis, kui teeme järjepidevalt tööd ja meil on eesmärk silme ees, võime jõuda sihini. Oma elu lihtsalt mööda lastes ei saa me kuidagi täita meile Jumala poolt määratud ülesannet.
Kunagi tuleb meil ju aru anda, mida me oleme teinud selle ajaga, mis on meile antud. Kas me oleme seda kasutanud maksimaalselt või oleme selle ära raisanud? Elus on nii palju võimalusi, mida Jumalal on meile pakkuda.
Iga päev on võimalus lõhkuda või rajada. Meil on võimalus rajada oma elu heale alusele ja teha igapäevaselt tööd oma elu ülesehitamiseks. Teine võimalus on lõhkuda juba olemasolev.
„Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama oma usus voorust, vooruses tunnetust, tunnetuses kasinust, kasinuses kannatlikkust, kannatlikkuses vagadust, vagaduses vennalikkust, vennalikkuses armastust, sest kui teil seda kõike on, ja veel rikkalikult, siis te ei jää laisaks ega viljatuks meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises; kuid kellel seda pole, on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest. Seepärast, vennad, olge veelgi innukamad kindlustama oma kutsumist ja äravalimist, sest kui te seda teete, ei väärata te iial. Sest nõnda võimaldatakse teile takistamatu sissepääs meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.“ 2Pt 1:5-11
In English