29. märtsil toimus Tallinnas metodistide kirikuhoones esmakordselt abielufestival (www.abielu.eu). Sellel üritusel oli nii loenguid, muusikat, töötubasid kui ka temaatiline mess, kus tutvustati erinevaid kristlikke programme suhete kasvatamiseks ja tugevdamiseks. Jagangi nüüd mõningaid mõtteid, mis minu jaoks sellel festivalil oma lihtsuses ja selguses eriliselt kõlama jäid.
Kuigi festivali nimi viitas, et enim oli sellest kasu just abielupaaridele, siis tegelikult jagati seal häid universaalseid mõtisklusi teemadel, mis kehtivad kõikide suhete puhul. Eriliselt pöörati kogu ürituse vältel tähelepanu erinevuste ja erimeelsuste lahendamise teemale. Esmalt vaadati üheskoos Mark Gungori videot, mis esialgu tundus minu kui rahumeelse eestlase jaoks oma esitlusviisi poolest väga võõras, kuid natuke süvenedes sain sealt nii mõnegi hea mõtte noppida (Mark Gungori videod on ka YouTube’is). Suhetes kipume ikka otsima sellist inimest, nagu meie oleme. Või siis vähemalt püüame inimest "kasvatada" endale sobivaks. Usun, et oleme seda kogenud ka koolis, tööl, sõprussuhetes, aga ka lähemates suhetes. Samas ei tohiks suhtesse astudes olla eesmärgiks leida endale ideaalset partnerit vaid Jumala abiga kasvada ise ideaalseks partneriks inimesele, kelle Jumal välja on valinud.
Hea näitena toodi erinevus naiste ja meeste mõtlemise erinevusest. Marki hinnangul on meeste mõtlemine võrreldav sahtlite süsteemiga, kus iga teema on eraldi kastis ning omavahel need väga tihedalt seotud pole. Samas naiste mõtlemises on kõik omavahel seotud. Umbes nagu spagetid lõunasöögitaldrikul – peale vaadates on väga keeruline öelda, kust üks spagett algab ning teine lõppeb. Kõik on omavahel lihtsalt väga tihedalt seotud. Sellest kõigest tulenevalt aga on erinevad ka naiste ja meeste suhtlemisviisid ning see, kuidas lahendatakse probleemseid olukordi. Saan isiklikult nõustuda naiseliku mõtteviisi kinnitamisega ja saalis oli samuti näha, kuidas paljud mehed noogutasid ja sosistasid kaaslastele: „Just nii see ongi!“ Tundus, et kõigil oli äratundmisrõõmu ja ainest edasiseks mõtisklemiseks, kuidas üksteist paremini mõista ja toetada.
Ka peakõneleja Rebecca Sears rääkis huvitavalt sellest, kuidas paljud inimesed on veendunud, et romantiline faas ühes õiges suhtes jääb kestma kuni elu lõpuni. See on aga endaga kaasa toonud eksiarvamuse, et juhul, kui selline tunneteküllane faas suhtes ei kesta ja ligi tikub niinimetatud tüütu argipäev, siis järelikult pole tegemist selle õigega. Ilmselt on selline arvamus tekkinud paljus just glamuurseid avaliku elu tegelasi ning romantilisi filme vaadates. Paraku me ei näe, mis toimub nende inimeste elus siis, kui kaamerad ei välgu ja ollakse oma koduseinte vahel.
Rebecca rõhutas, et see faas on tegelikult just see, kui hakatakse õppima üksteist oma nõrkuste ja tugevustega täiendama ehk armumine kasvab armastuseks. See on faas, millest on palju võita, kui sellele õigesti läheneda. Mind isiklikult pani väga mõtlema sellel seminaril väljaöeldu, et meie suhted on täpselt sealmaal, kuhu me need oleme kasvatanud. Eks suhted meie ligimestega ole tõepoolest paljus meie oma nägu, kuid tavaliselt ei mõtle me igapäevaselt sellele, et iga meie tegu ja sõnagi mõjutab seda.
Kui ma tavaliselt sellistel loengu-üritustel käin, siis üritan enda jaoks leida vähemalt ühe mõtte, mida hakata igapäevases elus kasutama. On ju nii, et kui koolitustel-loengutel kuuldut koheselt ellu mitte rakendada, siis tõenäosus seda tulevikus teha on väga väike. Kuuldu lihtsalt ununeb… Ma usun, et sama lugu peaks olema ka iganädalaste jutlustega – selle lõppedes tasuks endalt küsida, kuidas see mõjutab praktilisel kombel minu igapäevast usuelu, ning paluda Taevaselt Isalt abi selle ellurakendamisel.
Abielufestivalilt võtsin endaga kaasa mõtte, et kui midagi suhetes teha, siis kontrollküsimuseks peaks olema, kas see mõjub suhtele lähendavalt. Mitte aga see, kas mul on õigus midagi teha või kas mul on hea tunne sel hetkel midagi öelda. See aga vajab juba igapäevast Jumala läheduse ja tarkuse otsimist, sest vahel tundub suisa võimatu ette aimata, kuidas meie öeldu ja tehtu teisi mõjutab. Nagu ka Piiblis on öeldud: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näed, mis on südames“ (1Sm 16:7). Olenemata meie erinevustest on Jumal üks, kes saab meie erisusi ja erimeelsusi tasandada.
In English