Ida-Ukraina sõjategevuses on kannatada saanud esimene adventkirik, koguduse pastor ja tema abikaasa, kes varjusid maja keldris, põgenesid, ilma et oleksid viga saanud.
Donetski regioonis asuva 26 000 elanikuga Debaltseve linna väike kogudus sattus tule alla pühapäeval, 27. juulil, kui Ukraina valitsusväed võtsid linna venemeelsete äärmuslaste kontrolli alt tagasi.
Lõhkenud mürsu lööklaine põhjustas kiriku katuse sissevarisemise ning seintes on nüüd suured praod. Üks mürsk kukkus ka kiriku sisse, aga see ei lõhkenud.
Pastor Sergei Kobzar ja tema naine Tatjana, kes elasid kirikumaja korteris, varjusid keldrisse, kust nad siiski välja pääsesid.
„Ma ei osanud ette kujutada, et plahvatused on nii võimsad ja valjud,” ütles Kobzar läkituses, mille saatis välja Ida-Ukraina misjon.
Ta ütles, et iga plahvatus tekitas keldris nii palju tolmu, et hingamine oli raskendatud.
Ida-Ukraina on kolm kuud kestnud konflikti keerises. Tapetud on üle 1000 inimese.
Debaltseves tulistati esimesed valangud reedel, 25. juulil ja järgmisel hommikul helistas pastor koguduse 13 liikmele, et uurida nende käekäigu kohta. Kõik andsid teada, et nende piirkonnas on rahulik.
Ent lõuna ajal lahingutegevus aktiveerus ning Ukraina sõjaväelased sõitsid linna. Rühm separatiste seadis metsatukas kirikuhoone vastas üles oma laagri.
Kobzar abikaasaga veetis kaks unetut ööd keldris, kus ei olnud ka toitu. Elekter oli esimeste rünnakute ajal kadunud, nii et ei olnud ka valgust ja vett.
Kobzarid lugesid küünlavalgel Piiblit ja klammerdusid eriti Jesaja 43:2 tõotuse külge: „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules,
siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.”
Nad pääsesid keldrist 28. juulil ja leidsid eest sissekukkunud lae ning pragunenud seinad. Kõrvalolevad hooned põlesid.
Kobzar sõnas, et ta mõistis, et nad ei saa enam kirikusse jääda, ent nad ei lahkunud oma autoga, kartes snaiprituld. Viiendal katsel leidis ta mehe, kes oli nõus neid linnast ära viima, kui nad vaid kiirustavad.
„Viie miutiga olid nad valmis,” seisab Ida-Ukraina läkituses. „Nad võtsid vaid hädavajalikud asjad, ID-kaardid, raha, Piibli, hingamispäevakooli õppeetüki ja mõned riided.”
Nendega koos põgenes veel üks adventkoguduse liige ja Kobzaride lapselaps, kel ei olnud pärast enda korteri purunemist kuskil elada. Linnast on lahkunud veel kolm adventisti.
Debaltsevest lahkudes pidid nad läbima separatistide kontrollpunkti, kus seisis palju inimesi järjekorras. Mõnel olid käes kohvrid, teised lükkasid lapsevankrit. Ootamine kestis Kobzari sõnul 20 minutit.
Linna piirest väljudes pidid nad läbima ka Ukraina valitsuse kontrollpunkti. Pärast selle läbimist puhkes Kobzari naine nutma ja tänas Jumalat, et nad olid „sellest põrgust pääsenud”.
Sergei ja Tatjana Kobzar on nüüd rahumeelses Dnepropetrovski linnas.
Euro-Aasia divisjoni president Guillermo Biaggi kutsus üles Ida-Ukraina pärast jätkuvalt palvetama.
„Palvetagem Ida-Ukraian pärast,” ütles Biaggi e-kirjas adventkoguduse juhtidele oma divisjonis. „Meie koguduse pastorid ja liikmed kannatavad. Me peame rahu pärast palvetama.”
Ta sõnas, et on Jumalale tänulik, et siiani ei ole ükski adventkoguduse pastor ega liige tapetud või haavatud. „Aga paljud inimesed kannatavad ja me peame palvetama ja leinama nii paljude perekondadega, kes on kaotanud oma lähedasi,” ütles ta.
Biaggi lisas, et Kobzaride põgenemine tuletas talle meelde Jumala tõotust, mille Ta andis prohvet Jeremija abistajale: „Aga sinu ma päästan sel päeval, ütleb Issand, ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad. Sest ma päästan su tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele osaks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale, ütleb Issand.”
In English