Tallinna I, Tartu ja Rakvere koguduse pastoritele oli tänane hingamispäev viimane oma senise koguduse juures

Hingamispäeval, 26. juulil saatis kolm Eesti adventkogudust ära oma senise pastori, et kas 1. septembril või juba järgmisel hingamispäeval kohtuda uue pastoriperega. Koguduste liidu nõukogu otsusega lahkus oma senisest töökohast Toivo Kaasik, kes oli senini pastor Tallinna I koguduses, Ivo Käsk, kes teenis Tartu kogudust, ja Heino Lukk, kes töötas Rakvere koguduse juures.

Toivo kutsuti Tallinna I koguduse pastoriks 2010. aastal. Täna, neli aastat hiljem keskendus ta oma jutluses ja pöördumises koguduse poole rikka noormehe loole, võttes aluseks kirjakoha Markuse 10:17–27. „Rikka noormehe jaoks oli Jeesus abivahend, kuidas saavutada igavest elu,” ütles ta ning esitas kogudusele küsimuse: „Kas meie usu eesmärk on igavese elu saavutamine või Jeesuse järgimine?” Pastor vastas ise sellele retoorilisele küsimusele omalt poolt, et „Jeesuse järgimine on peamine ja kõik muu on boonus”.

Kogudus tänas perekond Kaasikut koguduseliikmete armastamise ja ühteliitmise eest. Koguduseliikmete nimel kõneles Inna Kangur: „Jumal on andnud teile kõigile erinevad annid, te olete neid koguduses koos kasutanud ja see on teie ühine and – te tegutsete koos.” Tallinna I kogudus kinkis perekond Kaasikule diivani, millele nad neljakesi ka kenasti ära mahtusid.

Lasteõpetaja Laine Põldaru tänas eriliselt Lyd, Jane-Liisi (pildil laulmas) ja Annelyt lastetöös osalemise eest ning meenutas aega, kui Ly ja Jane-Liis olid alles õpilased, kuid nüüd on juba väga usinad lasteõpetajad.

Ivo jaoks oli see aeg, mil ta töötas Tartu koguduse pastorina, intensiivne ja huvitav. „Selle kuu aega vähem kui kolme aasta jooksul juhtus meil koguduses päris palju asju,“ ütles ta. Selle aja sees nägi Ivo ka positiivseid muutusi: „Kõige toredam muutus, mida mina tajusin, oli koguduse vaimsuses. Ma loodan, et teised on sellega nõus, et me muutusime selle aja jooksul üskteise suhtes avatumaks ja võib-olla leplikumaks. Ja teine asi on meie kooskäimine, mis muutus elavamaks.“

Tartu kogudus erineb Ivo jaoks teistest kogudustest, kus ta on töötanud: „Üks oluline erinevus on see, et Tartu koguduses on suur hulk neid inimesi, kes on juba mitmendat põlve koguduses. Nad on mõnes mõttes selle koguduse elav ajalugu ja nad kannavad edasi koguduse traditsiooni. Selle tõttu on Tartu kogudus selliste sügavate juurtega.“

Kõik on näinud Ivo ja tema pere panust Tartu kogudusse ning koguduseliikmetesse, kuid Ivo on ka koguduselt tagasi saanud: „Mulle meeldisid need kolm aastat Tartus. Need andsid minule väga palju. Ma arvan, et selles, kes mina täna olen, on Tartu koguduse inimestel oma osa.“

Oma viimases jutluses võttis Ivo vaatluse alla Matteuse 20:21–23, kus naine palub Jeesuselt, et tema pojad võiksid istuda Ta kuningriigis Jeesuse kõrval. Ivo soov Tartu koguduse liikmetele on sama – et igaüks meist läheks Jeesusele nii lähedale kui võimalik. „Mu palve on, et kui me kohtume taas, siis sa armastaksid Jeesust rohkem kui eelmisel korral, mil nägime,“ ütles ta.

Heino Luku (pildil puldis) tööle asumine Rakvere koguduses oli pastori ja koguduse taaskohtumine, sest 22 aasta eest töötas Heino samuti Rakveres ja samuti lühikest aega – umbes aasta aega. Nüüd töötas Heino Rakveres pool aastat, alates 1. veebruarist 2014, ja ütleb, et kogudusega oli tal väga hea kontakt. „Ainuke probleem oli selles, et tavaliselt on meie koguduses tööhooaeg sügis-talvine, mina alustasin kevadel, üritasin ühes külas ka midagi teha, aga rahvas ei tule enam kokku, ei ole intensiivne tööperiood,” vaatas Heino sellele poolaastale tagasi. Oma viimases jutluses kogudusele võttis Heino aluseks Koloslastele 1:21–23, kus Paulus kutsub üles usu juurde jääma. „Jeesus tahab meid päästa, aga Ta saab meid päästa, kui me jääme usu juurde. Enne olime patused, Tema on meid muutnud pühadeks, päästmine õnnestub Jeesusel siis, kui me jääme usu juurde ja see oleneb meist,” ütles Heino.

Toivo Kaasik jätkab pastoritööd Rakvere adventkoguduses, Ivo Käsk Tallinna I adventkoguduses ja Heino Lukk Võru adventkoguduses.