Elva adventkogudus 20: ajalugu ja tänapäev

Elva adventkogudus pidas möödunud hingamispäeval, 28. juunil 20. aastapäeva. 1994. aastal viis Ülo Pärna Elvas läbi seminari, mille lõpus ristiti toonase koguduse tuumikgrupp, kes on koguduse töös aktiivne senini. Ühest toonasest ristitust, Toomas Johansonist on saanud kogudusevanem.

Aastapäevajumalateenistusel oli Toomase abikaasa Malle sõnul suur osa tagasivaatel aega, mil kõik alles algas ja mil kogudus pidas hingamispäevaseid teenistusi erinevatel rendipindadel.

Toomas meenutab, et Ülo seminar algas 1. märtsil 1994, kevadel olid ka esimesed ristimised, veel oli kogudusega liitujaid jõulude aegu. Esimeseks kooskäimiskohaks sai toonase metsamajandi kontorihoone ärklikorruse tuba. 2000. aastast on koguduse ruumid Palu tee maja teisel korrusel.

Ülo Pärna, kes aastapäevajumalateenistusel jutlust pidas, ütles, et tema roll 20 aasta eest oli tagasihoidlik. „Mina tegin väikese osa, pidasin oma seeria, kohtusin inimestega, rääkisin nendega. See oli huvitav, mitte eriti lootustandev, pidades silmas neid inimesi, kellega kohtusime. Sõna ja Jumal tegid oma töö, sellepärast see asi nii välja kukkus.” Toomas meenutab, et tänu vestlustele Üloga ta otsustas seminari üldse läbi teha. „Ülo oli siin esimene evangeeliumikuulutaja, kes sütitas meid, et me lõpuni käiksime. Minul ei olnud plaani lõpuni käia. Aga tema kutse innustas ja tekitas huvi,” ütles Toomas.

Hingamispäevase jumalateenistuse moto oli „Rahu sõnum”. Ülo: „Rääkisin rahutegijate neljast tunnusest. Rahutegijat tuntakse esiteks sellest, kuidas ta kohtleb inimest, kes teda vaenab (1Sm 24. ja 26. ptk). Teiseks tuntakse rahutegijat kui heldet inimest (1Sm 30. ptk), kolmandaks tuntakse rahutegijat kui inimest, kes otsib, kellele saaks teha head (2Sm 9:1) ja neljandaks on rahutegija inimene, kes alati kõigepealt küsib, mis on Jumala tahtmine (2Sm 5:17–19).

Minu sõnum oli, et nii ebastabiilses maailmas, kus meie praegu elame, võib tikutulega otsida rahutegijaid ja sellist laadi rahutegijad, kellest Piibel räägib. Sellised rahutegijad on alati teretulnud, nad on efektiivsed ja nad on kuningriigi laiendajad. Miks nad nii toimivad? Vastus on selline: nad on otsustanud täna käituda nii, nagu nad kavatsevad käituda tulevikus, kui nad on kodus.”

Lisaks rahutegijate puudusele, millest rääkis Ülo, valutab Toomas südant evangelismivaimsuse puudumise pärast nii Elvas kui koguduses üldisemalt. „Inimeste juurde on vaja minna täna! Evangeelium ei levi muidu. Kui inimeste juurde ei lähe, nende vajadustest teada ei saa, siis ei saa neile sõnumit ka levitada.” Toomase sõnul ei tohiks inimesed argust üles näidata, näiteks kirjandusevangelismi töös. „Igaüks õpetab edasi seda, kes ei ole veel käinud inimeste juures. Nii saaks julgust, saaks ühiselt palvetada ja nii oleks üksmeel asja tegemisel. Kes on arad, ei peaks oma argust üles näitama, vaid palves kaasa rääkima. Jumal saab puudutada inimeste südant, kui neile evangeeliumi sõna südamele panna.”

Elva kogudus on nooruslik ja sellele on omane vanemate koguduseliikmete laste ja lastelaste kaasalöömine kogudusetöös. Toomas: „Noori on rohkem kui vanu olijaid. On ka neid noori, kes on siin piiblitundides üles kasvanud, aga kes praegu ei ole koguduses. Kui nad koju tulevad, tulevad ikka kirikusse ja kuulavad siin. On noori, kes on tunnistanud, et ei tundnud usu vastu huvi, kõik oli segane, ja korraga hakkas Jumal Piibli kaudu rääkima ja rõõm tuli südamesse. Ma ei tea, kuidas Jumal seda teeb. Meie peame nende noorte pärast palvetama.”

Seitse aastat tagasi viis Meie Aeg aastateema „Lapsed – Jumala kingitus” raames kogudusi kokku lastekodudega. Elva kogudus on siiani jäänud suhtlema kogudusemaja lähedal oleva lastekoduga, mille lapsed juba seitse aastat piiblitundides käivad. „Me ei taha, et lapsed mitteusklikega läbi käiksid või abielluksid. Aga kui me hakkame neid armastama ja aktsepteerima, näitab Jumal selle kaudu, et neid armastatakse,” räägib Toomas ja nimetab ühte noort, kes on lastekodust juba välja kasvanud ja käis nüüd aastapäevajumalateenistusel oma kahe lapsega. „See noor naine on meie südame külge kasvanud ja palvetame tema pärast kogu aeg. On rõõm, kui tulevad need, kes kunagi on käinud, ja näitavad, et neil on siin hea olnud. See soojendab südant ja annab jõudu jagada armastust. Me ei tea, kuidas Jumal nende südamesse jääb.” Aastapäevajumalateenistusel astusid üles ka need lapsed, kes praegu piiblitundudes käivad.

Elva koguduse ansambel käib esinemas nii vennaskogudustes kui Elva linna korraldatud kultuuriüritustel. Toomase sõnul ei karda inimesed vaimulikke laule ja lauldakse ka kaasa.

Koguduse elust rääkides soovib Toomas, et ühtsus kasvaks. „Hingamispäev on meie ühine aeg.” Ülo ütles Elva koguduse kohta, et kõik on protsessis ja et kogudus on endiselt aktiivne, nagu alguses oldi.