Elu koos Jumalaga on imeliselt hea, kuid samas ei kaitse see meid halbade olukordade eest. Halbu asju juhtub ka neile, kes käivad koos Jumalaga ning selles patuses maailmas on see kahjuks paratamatu.
Räägin teile ühe kogemuse, mis riivas mu tundeid. Kuulsin kedagi rääkimas halvasti usklikest. Kritiseeriti kristlaste õpetusi ning arvati, et inimesed jäävad kirikusse vaid selle tõttu, et nad on koguduses sündinud ja kasvanud ning see on normaalne osa nende elust. Kristlased on usuga lihtsalt niivõrd harjunud. Nende elu on kogu aeg niiviisi seatud olnud ning see on justkui traditsioonide jätkamine. Pean tunnistama, et seesugune mõtteviis torkas minu hinge.
Esmalt olin ma kurb selle tõttu, et kritiseeritakse midagi, mis on mu südamele armas. Seejärel hakkasid pead tõstma halvemad tunded, mille hulka kuulus mõte tagasi teha või vähemalt midagi vastu öelda. Minu sees hakkasid tunded keema ning mõistsin, et see peab lõppema. Ma ei taha nii palju halbu tundeid enda sisse, kuid ise ma nendest lahti ei saa. Ainuke võimalus on minna Jumala juurde ning paluda, et Tema mu negatiivsed tunded ära võtaks. Niisiis võtsin välja oma Piibli ning hakkasin lugema sealt, kus mul parajasti järg pooleli oli. Ma lihtsalt palusin, et Jumal võtaks need negatiivsed emotsioonid minu seest ja aitaks mul toime tulla. Ma palusin, et Ta juhataks mind oma Sõna abiga niiviisi, et ma võiksin oma hingerahu tagasi saada. Üle kõige soovisin, et see kogemus lõpeks hästi ning ma õpiksin sellest midagi. Ma tean, et Jumalal on imeline komme meid ka halbade kogemuste kaudu õpetada. Tema ei anna meie ellu halbu olukordi, kuid Ta on nii imeline, et kasutab ka halbu olukordi hea eesmärgi nimel. Missugust imelist Jumalat me teenime!
Niisiis avasin oma Piibli Aamose 1. peatüki juurest ning hakkasin lugema, olin lugenud esimesed paar peatükki… Mitte midagi, minu meeleolu leebus veidi, kuid ei mingit vastust. Ma teadsin, et Jumal räägib oma Sõna kaudu, sest olen seda ka varem kogenud. Lugesin edasi ja seal see oli, Aamose 5:13-14: “Sellepärast vaikib mõistlik niisugusel ajal, sest see on kuri aeg. Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal, nõnda nagu te ütlete.”
Vaikida kurjal ajal ning otsida kõiges head! Kas saab olla veel imelisemat vastust? Mina mõistsin, et minu osa on sellel hetkel vaikida, säilitada rõõmus meel ja järjekindlalt otsida head kõiges, mis minu ümber on. Jumal on minuga ning mina usaldan Teda. Mina ei pea olema hukkamõistja ja koha kättenäitaja. Mina ei tea kunagi, mis teise inimese sees toimub ning tihti on kriitika ja halvustava kõnemaneeri taga sisemiselt katkine inimene, kes vajab armastust ja palveid rohkem kui keegi teine. Kandsin selle Jumala lapse palvekätel Isa ette ning palusin andestust oma vihastumise pärast. Seejärel tundsin, kuidas sain tagasi oma hingerahu.
Oma halbade tunnete Jumalale usaldamine ei ole alati kerge, kuid minu lühike kogemus Jumalaga on kinnitanud, et see on alati seda väärt. Seetõttu julgen seda ka teistele soovitada. Usaldage oma tunded Jumalale ja otsige head kõiges, sest siis on teiega Issand, vägede Jumal!
In English