1870. aastal jättis 20-aastane pruunisilmne ja -juukseline Alonzo Trévier Jones (1850–1923) oma vanemate Grammer ja Ingaby Jonesi kodu ning oma töö kaupluses, et liituda USA sõjaväega. Ta teenis aastail 1870 kuni 1875 ning omandas seersandi auastme. Ta osales Modoci sõjas Põhja-Kalifornias 1873. aastal.1 Artur Spalding meenutas Jonesit 1890ndatest kui „silmapaistvat nurgelist meest, kel oli kiire samm ja elavad liigutused ning žestid“.
Jones ristiti Isaac Van Horni poolt 8. augustil 1874 Walla Wallas Washingtonis, ta väljus veest ülestõstetud kätega ja hüüdis: „Maailmale surnud ja Sulle, oo mu Jumal, elav!“
Jones abistas I. D. Van Horni evangeeliumitöös Oregonis ja Washingtonis ning temast sai pastor. 1877. aasta 15. aprillil abiellus ta Frances E. Patteniga, Van Horni naise Adelia noorema õega. Kuigi Jones soovinuks õppida, oli vaja töölisi.
1884. aastal alustas ta toimetajatööd ajakirjades Signs of the Times ja Sabbath Sentinel Oaklandis Californias. Ta töötas ka pastorina Healdsburgi kolledži kirikus ja kooli piibliõpetajana. Jonesist, kes oli varem märkamatu, sai koguduse üks olulisemaid töötajaid, kes tegi E. J. Waggonergiga koostööd 1888. aasta Minneapolise peakonverentsi sessioonil. Ellen White ütles, et nad jagavad „hinnalisimat sõnumit“ õigusest usu läbi.
1888. a detsembris tunnistas Jones senati haridus- ja töökomitee ees Blairi pühapäevaseaduse vastu. Ta jäi riiklikule areenile ja tema vaateid trükiti ära ajalehtedes. Jonesist sai Battle Creeki pastor ja tema pikad dünaamilised kõned peakonverentsi sessioonidel 1890ndatel tõid esile dramaatilise vaimuliku ärkamise. 1897 kuni 1901 oli ta ajakirja Review and Herald toimetaja.
1901–1903 peakonverentsi reorganiseerimise käigus oli Jones kindlal seisukohal „kuningaliku võimu“ vastu ja väitles administratiivse positsiooni „president“ vastu. Pärast 1903. aastat oli ta organisatsioonilistes küsimustes tihedalt seotud J. H. Kelloggiga ja sel ajal sugenes tema kriitiline suhtumine. 1906. aastaks oli ta kaotanud enamuse oma mõjust seitsmenda päeva adventistide koguduses. Tema pastoritöö luba võeti ära 1907. aastal ja liikmelisus peatati 1909. Tema viimased aastad möödusid kahjuks kogudusega vastasseisus. Ta osales vendade Ballengeride dissidentlikus liikumises ja ajalehes The Gathering Call.
Oma elu lõpus tunnistas Jones, et usub ja kuulutab kolmanda ingli kuulutust ning õigusest usu läbi. Ta jätkas usuvabaduse ajakirja The American Sentinel avaldamist (see ei olnud Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse ajakiri).
Jones suri 12. mail 1923 oma kodus Battle Creekis Michiganis.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann
In English