Kas te olete kunagi tundnud, et peaksite kirikutöös aktiivsemalt kaasa aitama? Mina olen seda tundnud, kuid lihtsam on ikka „ei“ öelda. Iga kohustusega kaasneb vastutus ja niigi on tegemist küllalt, vähemalt esmapilgul tundub nii.
Aga mis siis, kui öelda Jumalale „jah“? Jah, ma tahan teha Sinu tööd. Ma tahan anda ennast Sinu kätte, et Sina saaksid mind oma töös kasutada. Mina ise olen väike ja nõrk, kuid koos Sinuga on kõik võimalik.
Tahan jagada üht oma hiljutist kogemust. Nimelt palus uus noortejuht mind noortenõukogu liikmeks ning nõustusin sellega. Samas teadsin ka, et sellega kaasnevad erinevad kohustused ning ma ei olnud päris kindel, kas ma saan nendega hakkama ning kas mul on piisavalt aega ja kas minu oskused on piisavad.
Seejärel jõudis kätte noortepäevade korraldamise aeg ning olin veidike mures, kuidas ma eksamiks õpitud jõuan, kui võtan endale veel lisakohustusi. Otsustasin, et aitan siiski ürituse korraldamisele kaasa ning küll Jumal hoolitseb kõige eest. Pärast noortepäevi jälle kooli minnes sain teada, et antud eksam nihutati kolm päeva edasi, mis andis mulle vajalikku lisaaega, et kõik eksamiks selgeks saada. Ma näen selgelt, kuidas Jumal on seda olukorda juhtinud. Ta kannab meie eest eriliselt hoolt ning aitab meil oma kohustustega toime tulla. Ma olen Jumalale antud kogemuse eest südamest tänulik. Ma tean, et Jumal juhib kõike ning Tema jaoks on ka iga pisidetail meie elus oluline.
Teise näitena võin tuua epiloogide kirjutamise. Olen neid küll vaid paar tükki kirjutanud, kuid siiamaani olen tundnud Jumala täielikku juhtimist, sest mul ei ole olnud probleemi teema leidmisega, millest kirjutada, sest Jumal ise on selle eest hoolitsenud. Mõtted on tulnud mulle kõige ootamatutel aegadel, näiteks hommikul kella viie ajal olen täiesti ärkvel, ning mõtted sööstavad läbi minu pea ning mul ei tule teha muud, kui need kirja panna; nii sündis näiteks novembrikuu epiloog.
Julgustan ja innustan kõiki võtma vastu kohustusi Jumala töö tegemisel. Mitte ainult vastu võtma, vaid ka ise algatama. Võta Jumala kutse vastu ja saa osa õnnistustest, mida Tema tahab pakkuda!
Jumal saaks ju ise oma töö tegemisega Maa peal hakkama, aga Ta tahab kasutada meid, koos kõigi meie nõrkustega, oma kaastöölistena. Ta soovib, et ka meie saaksime osa õnnistustest, mis Temal on pakkuda.
Siiani on epiloogide kirjutamine olnud justkui üks väga huvitav teekond. Ning mõtlen juba huviga sellele, millise mõtte Jumal mulle järgmisel korral annab.
Jumal on imeline ja Ta on meie elus tegev igapäevaselt. Talle läheme me korda.
Kirikutöös võetud kohustused on mulle suureks õnnistuseks olnud. Ma ise olen nii palju saanud. Ja kui keegi teine saab sellest innustust või kinnitust, on see justkui boonus. See ei tule meist enestest, vaid Jumal teeb oma tööd meie läbi. Ma julgustan võtma vastu Jumala kutset, et teha Tema tööd. Jumal on imeline ja Ta armastab meid nii palju.
See rahu ja rõõm, mille Tema annab, ei ole võrreldav mitte millegi muuga. See on imeline osadus, kui hinge täidab tänu ja rõõm.
Jumalaga koos käimine on kõige imelisem kogemus. Võta Jumala kutse vastu ja hakka Tema kaastööliseks! See ei pea olema midagi suurt. Jumal annab meile teada, kuidas Ta tahab meid kasutada, ning Ta ootab vaid, et me nõustuksime.