Vesi

“Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!  Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.  Jh 7:37–39”

Ilma veeta ei ole elu. Ei ole võimalik olla elus vaimulikult, kui meie usk ei sisalda Jeesusega suhtlemist läbi palve ja Jumala Sõna lugemise; kui meie usk ei sisalda mõtisklust Jeesuse elust siin maa peal ja eriti Tema viimastest tundidest ja sellest, mida Ta meie heaks on teinud; kui me ei igatse Püha Vaimu jätkuvat kohalolekut oma elus nii nagu janune igatseb vett. Kui anname Jeesusele ruumi oma südames, siis Tema armastus kastab meie südame kuivust, muutes selle jälle pehmeks, osavõtlikuks ja kaastundlikuks. Meie kaudu saavad õnnistatud ka inimesed, kes on meie ümber.

Nii nagu ei ole vaimulikku elu ilma eluveeta – Püha Vaimuta – ei ole ka maist elu ilma Jumala loodud veeta. Umbes kaks kolmandikku inimkehast moodustab vesi. Võib öelda, et vesi on meie tervise võtmeelement. Puhta vee joomise kasulikkusest on palju kirjutatud ja vist on kõik kuulnud soovitusest juua kaheksa klaasi vett päevas. Väga rangelt seda  võtta muidugi ei saa, sest vee vajadus oleneb ikka ka kehakaalust, klimaatilistest tingimustest, füüsilisest aktiivsusest ja muudestki faktoritest. Üldiselt usutakse, et 2–3 liitrit päevas on optimaalne vee kogus, mida inimene võiks tarvitada. Vedelikku saame veel puuviljadest ja aedviljadest; ettevaatlik peab olema aga karastusjookide ja poemahladega, kuhu on lisatud palju suhkrut.

Mida vesi meie heaks teeb?

Vesi süljes toetab mälumist ja neelamist. Vesi ’õlitab’ liigeseid ja  aitab kaasa liikuvuse säilitamisele. Ka meie silmad vajavad rohkesti niisutamist, et hästi töötada. Veel on suur osa normaalse kehatemperatuuri säilitamisel. Vesi aitab kehast eemaldada kahjulikke toksiine. Veri, mis koosneb suures osas veest,  kannab kehas laiali vajalikke toitaineid ja hapnikku.

Mis juhtub, kui inimene ei tarvita piisavalt vett?

Vedelikupuuduse peamisteks tunnusteks on suu kuivus, väsimus, pearinglus, halb enesetunne, nõrkus. Uriin on tume. Võivad tekkida ka peavalud. Eriti ohtlik on vedelikupuudus imikutele ja väikelastele, kuna nende kehakaal on väike ja vee osakaal organismis kõrge. Jätkuv veepuudus põhjustab liigeste valu ja jäikust, lihaskrampe, huulte ja naha kuivust ning näljatunnet. Signaalid, mis meid söögivaheaegadel näksima sunnivad, võivad tegelikult olla märgiks organismi vedeliku vajadusest. 

Samas, vist iga hea asjaga on võimalik liiale minna. On teada mitmeid juhtumeid, kus inimesed on surnud lihtsalt selle tõttu, et nad on joonud lühikese aja jooksul liiga palju vett, eriti siis kui on tegemist tugeva kehalise pingutusega. Selle tagajärjel väheneb vere normaalne soolade sisaldus, veres tekib vee üleküllastus, inimene tunneb ennast väsinuna ja oksendab, võib tekkida meeltesegadus ja ajuturse. Mõõdukus ja terve mõistus peaks meie valikuid juhtima.

Tasub meeles hoida ka selliseid lihtsaid võtteid nagu soojad jalavannid külmetushaiguste korral, jaheda veega kompress otsmikule palaviku korral, külma vee kompress kinniste vigastuste korral. Haigustele vastupanuvõimet aitavad tõsta jaheda/külma veega karastamine (vt. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10150/Karastamise-ABC) ja kindlasti ka saunas käimine.