27. veebruari hommikul lahkus meie seast kauaaegne kogudusevanem ning seenioride tuumikgrupi liige Eduard Vari (pildil koos abikaasa Lindaga), kes sündis, kui Eesti vabariiki oli olnud pea kolm kuud: 5. mail 1918.
Eduard oli adventkogudusega tihedalt seotud. Esimesed kokkupuuted adventkogudusega loodi kolportööride vahendusel, kes müüsid Eduardi emale Marie Varile Ellen White’i raamatu „Suur võitlus“. Ema oli ka esimene adventist oma suguvõsast. Varide maakodu Lõuna-Eestis külastas kolportöörina ka Voldemar Viirsalu. Eduardi ristis 18. veebruaril 1944 pastor August Aug.
Eduardi poeg, emeriitpastor ja praegune Viljandi koguduse vanem Mart Vari meenutas, et ta on alates 5. eluaastast terve oma lapsepõlve elanud koguduse majades, kuna isa oli koguduse tööga väga tihedalt seotud.
„Isa oli selline inimene, kes armastas suhelda, igasuguste inimestega. Talle sobis kogudusetöö,“ meenutas Mart. „Ta oli inimeste külastaja, inimeste ärakuulaja, just nimelt kuulaja, mitte niivõrd ise rääkija. Teda usaldati, sest ta hoidis inimeste jutud enda teada, talle julgeti rääkida. Meie kodus ei arutatud inimeste lugusid,“ lisas ta. Just seda peab Mart ka isalt saadud suurimaks õpetuseks a elujuhiseks: „Ta ei olnud väga jutukas inimestest rääkimisel. Küll aga oli ta kuulaja. Võimaluse piires oli ta aitaja. Ta püüdis inimesi aidata ilma kasusaamise eesmärgita.“
Eduard Vari oli aastakümneid Tartu adventkoguduse vanem. 2007. aastal pandi koos Viktor Noginovski, Ilja Stepanovi ja Valdek Lõhmusega alus Eesti adventkoguduste seenioride liikumisele, mis peab oma suvelaagreid tänini. Viimastel aastatel oligi laagri vanim osaleja just Eduard.