Novembris renoveeriti Tartu kiriku keldrikorrusel asuvat kööki. Paljud on köögi kõrval asuvas söögisaalis osa saanud maitsvatest roogadest ja koguduse osadusest. Üks töömehi köögi remontimisel oli Viktor Nõmmik (pildil Võru kiriku ehitusel), kes vastas küsimusele, kuidas ta Tartusse selle töö peale sattus, nõnda: „Aastakümnete jooksul olen Tartus käinud väga palju kordi. Tihti seejuures tänuga südames saanud osa keldriköögis valmistatud maitsvast toidust. Mul on harjumus minna kõigepealt perenaiste juurde, et äkki saan kuidagi laudade katmisel või toidu jagamisel aidata. See pakub mulle seesmist naudingut. Tahtmatult märkasin (ja see jäi mulle hinge), et köök vajab uuendamist. Hindan mugavust ja ilu ning unistan taevasse saamisest, kus kõik on absoluutselt ilus ja täiuslik. Nii nagu oli kord Eedenis, ja veelgi parem. Nii tekkiski südames tahtmine tekitada väike ilu ja harmoonia ka Tartu adventkiriku keldriköögis, nagu seda on tehtud Jõhvi adventkirikus.“
Köögi remondiks eraldas raha koguduste liidu nõukogu. Viktor: „Selge on see, et kui ei ole rahalisi vahendeid, siis ei saa teha midagi sellist, mis kulutusi nõuab. Sellepärast suur tänu liidu nõukogule, kes otsustas eraldada remondiks vajaliku raha. Ka üksik sõdur ei tee lahinguväljal suurt midagi ära. Nauditav tulemus saab teoks siis, kui on veel keegi, kes on valmis kaasa lööma. Kes ei karda uut väljakutset. Tahan tänada head kolleegi Ivo Käsku, kes organiseeris kõige mustema töö tegemise: kõik vana seintelt maha ja majast välja! Edasi sõitis kohale vend Arved Lint, autos vajalik kogus uusi seinaplaate. Isiklikult minu jaoks võttis köögi renoveerimisprotsess kaks töönädalat. Ja mõned tööpäevad venisid päris pikaks, kui töötasin 10–12 tundi. Suureks toeks oli vend David, kes viis päeva koos minuga töötas. Tõesti: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos töötavad!“ Ps 133:1 Teisel nädalal käis abiks Heino Lukk, kes aitas kapid kokku panna. Päris lõpus oli abiks tütar Evelin. Eriliselt tahaks ära märkida ja tänada veel Arvo Hõlpust, kes leidis aega ja tegi ära kõik elektritööd, Maia Hõlpust ja Kaarin Lukku, kes pesid köögimööbli puhtaks. Tänu Jumalale iga kätepaari eest!
Lisaks pastoritööle Jõhvi koguduses ning remondis abistamisele nii Võrus kui Tartus on Viktor Nõmmik ka koguduste liidu isikliku teenistuse osakonna juht. Tema sõnul on isiklik teenistus kristliku elu kese: „Olen kindel, et iga hea idee või mõte tuleb Jumalalt. Nagu kirjutatud: "Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju." Jk 1:17 Inimeses endas pole midagi head. Oma elus ma tavaliselt "heade tegude tegemisi" spetsiaalselt eesmärgiks ei sea. Arvan, et tõeliselt head teod tulevad meie ellu siis, kui Jumal meid selleks innustab.“
Viktori sõnul on koguduse suurim vajadus jagada kogemusi: tunnistada sellest, mida Jumal meie kaudu isikliku teenistuse vallas on korda saatnud. 17. ja 18. jaanuaril toimuvad Jõhvi koguduses motivatsioonipäevad, mille loosung on „Et me head tehes ei tüdiks“.
Isikliku teenistuse osakonna alla käib ka töö kinnipidamisasutustes. Viktor, kes ise samuti vanglas kinnipeetavaid külastab, ütleb: „Võib tunduda imelikuna, et elades inimesena meie maal, veetis Jeesus suurema aja koos patuste, langenud inimestega. Ta ei põlastanud neid ega häbenenud nendega seltsida. Oma elu viimastel tundidel olid Jeesusele kõige lähemal kriminaalse mõtteviisiga inimesed, retsidivistid. Kui rääkida Jeesuse viimasest isikliku teenistuse tundidest, siis vaatamata valule ja kannatustele, rahvahulga vaenulikele hüüetele ja religioossete liidrite mõnitustele, kandis Jeesuse viimane isiklik teenistus vilja ja üks retsidivist leidis andestuse, lepituse ja igavese elu.“
Jõhvi adventkoguduse liikmed külastavad vanglat igal kolmapäeval. Üheks eesmärgiks on endale seatud kinnipeetavate aitamine ühiskonda naasmisel. Viktor: „Ühiskonna julgeolek sõltub paljuski sellest, kas sinna äsja naasnud kinnipeetud suudavad edukalt ühiskonda sulandudes saada selle kasulikeks liikmeteks. Kahjuks enamasti see ei õnnestu ning aja möödudes satuvad nad taas kinnipidamisasutustesse. Põhjus seisneb selles, et pärast vabanemist seistakse silmitsi paljude probleemidega. Mõned neist on neile tuttavad juba enne vanglasse sattumist (töötus, alkohol, narkosõltuvus, madal enesehinnang, antisotsiaalne tutvusringkond jne.). Teised probleemid tekivad vanglakaristuse tagajärjel.“
Vanglatööst rääkides toob Viktor näite Jeesuse sõnadest: „Ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.” Õiged vastasid Talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?” Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” Mt 25
Kui Viktoriga isikliku teenistuse osakonnast rääkida, leiab ta, et isiklik teenistus on see, mida iga kristlane igal hetkel teeb ja teha suudab. Igaühel on oma talendid ja neid kasutades teemegi Jumala tööd. Viktor Nõmmik kutsub üles abistama, külastama, toetama ja innustama, nii jõuluajal kui pärast seda. Lõpetuseks lisab ta: „Mulle meeldib see kuskilt kuuldud mõte: kui Jumal millestki unistab, ilmub Ta näole naeratus.“
In English