Oma esimest epiloogi alustaksin kogemusega, mis leidis aset käesoleva aasta maikuus minu Itaalias oleku ajal. Jumal kinkis mulle võimaluse minna kolmeks kuuks Itaaliasse praktikale. Minu ajutiseks kodulinnaks sai Foggia Kesk-Itaalias. Reisi Itaalia poole alustasin üksinda, kuid kaks nädalat hiljem liitus minuga Foggias veel kaks Eesti tüdrukut, samuti vahetusüliõpilased. Kuna oleme kõik meditsiinivaldkonna tudengid, siis nädala sees olime praktikal haiglakeskkonnas, kuid nädalavahetustel reisisime ringi ja tutvusime Itaaliaga.
Üheks meie pikemaks reisiks sai külastus Napolisse, Amalfile ja Rooma, millele pühendasime nädal aega. Jah, patsiendid ei näinud meid lausa nädal aega järjest. Sellel reisil külastasime ka Ravello linnakest, mis oli kahtlemata üks minu lemmikuid kogu Itaalias oldud aja jooksul. Ravellost avaneb imeilus vaade Amalfi rannajoonele. See on väga rahulik ja imekauni loodusega paik. Sealsed vaated on lihtsalt hingematvalt ilusad. Jumala kätetöö on seal väga võimsalt näha.
Oma ilu tõttu on Ravello populaarne ka turistide seas ning linnas asub mitmeid luksuslikke hotelle ja villasid. Kui me kolmekesi, lihtsad Eesti tüdrukud, mööda rahulikke Ravello tänavaid jalutasime, märkasime ühte viie tärni hotelli sisehoovi, kust avanes imeilus vaade. Hiilisime märkamatult sisse, et seda ilu oma silmaga lähemalt näha. Kui olime aias veidike ringi vaadanud, tuli hotellist välja noorem daam koos abikaasaga. Nende hästi hoolitsetud välimus ja kvaliteetsed rõivad andsid alust arvata, et nad olid selle luksusliku hotelli külastajad. Meie hakkasime siis vaikselt väljapääsu poole minema. Üritasime seda teha märkamatult, et neid mitte häirida, sest tegelikult ei olnud meil ju õigust seal hoovis olla. Endamisi teadsime, et sellel naisel on õigus meid siit minema kihutada. Kui olime juba ukse juurde jõudmas, hüüdis ta meid. Me tardusime. Seejärel küsis ta sõbralikult, kas me soovime pilti teha. Ta pakkus, et võib meid selle ilusa vaate taustal pildistada. Nii saaksime me endale mälestuseks ühe kena pildi seal avanenud imeilusa vaate taustal. Naise olekust õhkus sõbralikkust ja heatahtlikkust. Ta tegi mitu pilti, et jäädvustada see hetk parimal viisil. Me ei osanud sellist reaktsiooni oodata. Olime me ju lihtsalt suvalised turistid. Ta oleks võinud meile halvasti öelda ja meid esimese hooga ära ajada, kuid ta käitus hoopis vastupidiselt. Ta ei lausunud halbu sõnu, vaid kohtles meid sõbralikkuse ja austusega, mis jättis väga hea mulje.
Jeesus on Mäejutluses öelnud: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!“ Mt 7:12 See õpetab meile, kuidas inimesi kohelda. Me peaksime igat inimest, ka neid, kellega me esimest korda kohtume, kohtlema austuse ja sõbralikkusega. Me ei pruugi neid enam kunagi näha, kuid heategu võib jääda inimeste südamesse elu lõpuni.
Šoti filosoof Thomas Carlyle on öelnud: „Suure inimese suurus avaldub selles, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi.“ Ka see sobib väga hästi kirjeldama antud olukorda. Maailma standardite järgi oli see naine väga edukas, sest siin maailmas hinnatakse sageli inimese suurust tema jõukusest lähtuvalt. Kuid inimese suurus ei ole mitte selles, kui palju raha tal on, vaid selles, kuidas ta kaasinimestesse suhtub. Sellel naisterahval oli süda õige koha peal ning see, kuidas ta meid kohtles, andis tunnistust, et ta on suur inimene. Ka pärast pildistamist olin ma ikka veel nii üllatunud, et unustasin isegi aitäh öelda.
In English