Sarnaselt iga inimesega siin maailmas tuleb nii sinul kui minul süüa toitu selleks, et füüsilises mõttes elus püsida. Söömine võtab aega, pingutada tuleb ka toidu kättesaamiseks maast, viinapuust või viljapuust.
Täpselt samamoodi vajab vaimulikku toitu meie hing, kui tahame püsida elus vaimulikus mõttes. Jeesus ütles: „Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.“ (Mt 5:6) Hea isu on tõeline õnnistus – olles võimeline tundma nälga ja janu pakub istumine korralikult kaetud laua taha inimesele siirast rõõmu!
Haigel inimesel aga sellist söögiisu ei ole. Mäletan, et kord tõsiselt haige olles maitses muidu nii isuäratav soustiga kartulipuder nagu mootoriõliga ülevalatud saepuru. Pidin kõigepealt terveks saama, et olla võimeline taas toitu nautima. Kui sa pole näljane vaimuliku toidu järele Piiblist, kui sa eelistad lugeda „kergestiseeditavaid“ vaimuliku sisuga romaane, siis toitud sa suhkruvatist täisteraleiva asemel. Selle tulemuseks on vältimatu vaimulik nõrkus või isegi halvatus. Kui tunned nälga, siis rõõmusta: tule ja söö. Kui oled piisavalt tundlik ja piisavalt aus, et tunnistada oma isupuudust, vaimulikku nälgimist, siis lasku põlvedele, alanda oma süda taeva Jumala ees ja anu Temalt söögiisu. Ole aus ja otsekohene, et Tal oleks võimalik sind aidata. Mõtle seda, mida ütled. Jää põlvedele ja „kuula“ Tema „häält“.
Kui Jeesus kutsuks sind lõunale ja asetaks sinu ette tühja taldriku koos noa ja kahvliga, ütleksid sa Talle kohe „Aitäh!“ Kui su Piibel tundubki sulle sama igava ja vähetõotavana nagu tühi taldrik lõunaajal, ütle Issandale ikkagi „aitäh“ ja usu, et Tema on ustav täitma oma tõotust ja ulatama sulle isuäratavat tükki eluleivast. Tema ise on tõotanud, et Ta ei anna sulle kivi! (Mt 7:7-11)
In English