C. S. Lewis – 50 aastat pärast surma populaarsem kui eluajal

Ameerika Ühendriikides meenutati 22. novembril 50 aasta möödumist president John F. Kennedy surmast. Samal päeval võtsid paljud kristlased aja maha, et meenutada C. S. Lewist, kes suri samal päeval, vaid nädal enne oma 65. sünnipäeva.

Briti kirjanik, keda on kirjeldatud kui 20 sajandi kõige mõjukamat kristlikku mõtlejat ja apologeeti, on mõnede sõnul avaldanud rohkem mõju Ameerika Ühendriikides kui oma kodumaal. 22. novembril lisati Londonis Westminster Abbey katedraali Poeetide nurka Lewise kivi – Shakespeare’i, John Miltoni ja Bronte-õdede kivide kõrvale.

Dr Francis Warner, C. S. Lewise viimane õpilane, luges Jesaja 35: 1-7; 10; ja professor Helen Cooper, Inglise keskaja renessansi professor Cambridge'i ülikoolis (C. S. Lewise ametikoht aastail 1954-63), luges 2. Korintlastele 4: 5-lõpuni.

Douglas Gresham, Lewise noorim kasupoeg, luges katkendi "Viimasest lahingust".

Paljud kristlased said Lewise, filosoofi, teoloogi ja professoriga, tuttavaks oma lapsepõlves „Narnia lugude“ kaudu – koht, „kus oli alati talv, kuid ei kunagi jõule“. Täiskasvanute jaoks on Lewise tähendusrikkaim teos „Lihtsalt kristlus“, milles ta tõstis esile teesi, et Jeesus oli kas hull, valetaja või Issand.

Lewis kasvas üles Iirimaal ja oli kuni 15aastaseks saamiseni ateist. Lugedes George MacDonaldi, J. R. R. Tolkieni ja G. K. Charlertoni teoseid, tutvus ta aegamisi kristlusega. Lewis liitus Inglismaa kirikuga, valmistades seega pettumuse Tolkienile, kes oli lootnud, et temast saab katoliiklane.

New York Times nimetas Lewist on „evangelikaalseks rokkstaariks“, New Yorker aga kirjutas, et nii protestandid kui katoliiklased peavad teda enda omaks. Lewise puhul on tähelepanuväärne žanrite rohkus, millega ta vahendas kristliku usu sõnumeid. „Ta kasutas muinasjutte, mütoloogiat, luulet, ulmet ja lastelugusid ning teadlikke esseid, et tuua inimesteni tõe kogu sügavus,“ ütles James Huston, kes puutus Lewisega kokku, kui nad mõlemad veel Oxfordis elasid.

Lewise mõju kasvab üha, kuigi tema raamatute müüginumbreid on keeruline kokku arvata, kuna neid avaldatakse erinevate kirjastuste alt. HarperOne, mis kirjastab mitte-Narnia raamatuid, on avaldanud 10 miljonit eksemplari alates 2001. aastast – möödunud aastal pea 200 000 raamatut.

„Lewis on kirjasutusfenomen,“ ütles HarperOne kirjastuse asepresident Mickey Maudlin, kellest sai Lewise raamatu „Surprised by Joy” mõjul 21aastaselt kristlane. „Lewist peavad omaks mormoonid, katoliiklased ja enamus protestante, aga ka evangelikaalid,“ ütles Maudlin ja lisas: „Tema nägemus kristlusest on näiliselt lihtne, ent siiski väga kompleksne.“

Lewisel oli palju isiklikke teoloogilisi vaateid, ent ta otsustas kirjutada kristlusest laiemalt. „„Lihtsalt kristlus“ andis talle võimaluse mitte sulgeda ühtegi ust. On vähe raamatuid, mis läbiks nii palju uskumusi,“ ütles Maudlin.

Nagu paljude autorite puhul, kasvas ka Lewise kuulsus pärast tema surma. Eluajal andis ta 90% oma sissetulekutest heategevuseks. „Ta oli väga autentne. Ta ei lennanud lennukitega ega ilmutanud märke, et ta oleks oma raamatutega rikastunud,“ ütles Maudlin.

Wesminster Abbey’s toimunud tseremoonial osales kutsutud külaliste seas ka seitsmenda päeva adventistist teadlane dr Debie Higgens.Higgens on Lewise austaja olnud alates ülikoolipäevilt, mil ta luges raamatut „Lihtsalt kristlus“. Intervjuus sõnas ta, et teda tõmbas autori „oskus jätta kõik muu peale Kristuse varju“. Ka tema lastelood on evangeeliumi väga võimas peegeldus. Intervjuud dr Higgensiga saab vaadata siit.