Adventheliloojate kontsert Haapsalus

1.juunil 2002 toimus Haapsalu adventkirikus kontsert, kus esitati eesti adventheliloojate loomingut. Iga laulu eel tutvustas koorijuht Roland Kasvand (edaspidi R.K.) laulu loojat ja laulu.
Esimene laul oli Valter Juhandilt.
R.K.: “Tema on ainus, kes on saanud üldrahvalikku tunnustust. 1937. aastal toimunud uue Eesti hümni konkursil sai tema laul “Õnne Eesti rand ja saared” II koha. I kohta ei antud välja. “Otsekui janunev hirv” on tema ainus teadaolev vaimulik laul.”

Raimond Midri “Palve”.
R.K.: “Ta oli väga andekas orelimängija, koorijuht, helilooja, tal oli ka ilus hääl. Kahjuks jäi ta sõjale jalgu – suri Venemaal vangilaagris.”

Verner Toombre “See, kes mind kaitses”.
R.K.: “Vernerile oli antud elada vaid 40 aastat. Kuid selle lühikese ajaga jõudis ta palju. Ta õppis fagotti ja kompositsiooni. Verneril oli väga peen muusikaline kuulmine. Koos oma abikaasa Margotiga moodustasid nad hea ansambli ja esinesid kõikides kogudustes.”

R.K.: “Mänd Silvile kuulub laulukirjutamise rekord, tema laule on ligi 500. Laul “Ma jään su juurde” on naisansambli esituses kõlanud Pereraadios. Täna kuulete seda instrumentaal-duo esituses: flööt (Heli Kõrgend) ja vioola (Taave Lips).”
Sellele järgnes lauluraamatust laul nr 314, “Armastus iial ei väsi”. Ka see laul on Silvi Männi loodud.

Noorteansambel esitas Roland Kasvandi “Õhtu jõuab jälle”.
R.K.: “Aastad 1942/43 oli sügav sõjaaeg. Eesti noormehed olid nii vene kui saksa poolel. Mind kutsuti sõjaväes koorijuhiks. Olin siis 17-aastane. Orelit hakkasin juba varem mängima. Siioni lauludes oli laul “Õhtu jõuab jälle”, millele otsustasin uue viisi teha. Täna esitusele tulev seade on Rein Kalmuselt. Karl Viira tegi sellele laulule ka venekeelsed sõnad – nii sai see tuntuks ka Venemaal.”

R.K.: “Järgmine noorteansambli poolt esitatav laul on ansambli juht Neeme Arrase “Jesaja 43”. Neeme on loonud umbes 20 vaimulikku laulu. Tema laulud pole lihtsad, mistõttu oleme neid vähe ette kandnud. Edaspidi püüame seda viga parandada.”
Neeme: “Piibel on väga julgustav. Selle laulu sõnad on Piiblist, kohandasin neid natuke. Teise laulu “Mu kallim” sõnade autor on Eha Lobjakas.” Selle soololaulu esitas Marge Beekmann, klaveril saatis Neeme Arras.

Aino Sepp (Toom) “Suur oled sa”.
R.K.: “Aino on Haapsalust pärit. Sügisel oli meil kontsertkava tema lauludega. Kuna seda laulu me siis ei esitanud, tuleb see ettekandmisele täna. Algselt on see seatud naiskoorile, siin segakoorile (R. Kasvandi seade).”
Aino Sepp: “Kui ma mõtlesin Jumala suurusele, vägevusele, Tema loomistööle, siis Taevaisa andis inspiratsiooni. Inimesel peavad Jumalaga sügavad läbielud olema, ainult siis annab Ta inspiratsiooni. Rohkest tarkusest ei saa Jumalat austada. Kui inimene mõtleb, et istun maha ja hakkan kirjutama, siis tuleb sealt ainult enda kiitus ja au, aga mitte au Jumalale; sellega võib Saatanat rõõmustada.”

Franziska Vinn “Tänulaul Jumalale”.
R.K.: “Tunneme Fransiskat klaverimängijana, aga ta on ka mõned laulud loodud. Täna kuuleme ühte neist.
F.V.: “See laul sündis Tallinna adventkiriku taasavamise puhuks. Koorijuht R. Kasvand mainis, et see on liiga lühike ja soovitas pikendada keskmist osa. Mina ruttu vastu, et ei oska. Ja tõesti, ei osanud, aga siis pöördusin mõttes Jumala poole, istusin klaveri taha ja kõik tuli korraga – sõnad, meloodia, harmoonia ja saade. Tahan veel kord öelda, nagu ütlesin pärast Narva aastapäeva kontserti – Jumal tegi minu kätega imet.”

Kalju Viluoja “Palves kummardan Su risti ette”.
R.K.: “Meil on üks grand old man, kes on 92-aastane. Tema muusika on lihtsa harmooniaga, südamest kirjutatud. Meloodia väljendab väga hästi sõnade sisu.”
K.V.: “Sain teksti, tegin laulu ja läks käiku. Nagu kõikide lauludega.”
Kalju Viluoja teine laul “Õhtupalve” on Volli Rosina esituses.
“1936 olin Mere pst Misjonikooli muusikaõpetaja kt. Igal reedel oli kooliõpilaste jumalateenistus. Selleks oli vaja ettekandeid, õpilased said esinemispraktikat. Ühel reedel paluti õpilast Hilda Ratasseppa esineda soololauluga. Ta palus mind saatma, aga saatenoot oli kortsus, kulunud ja raskesti loetav. Ütlesin poolspontaanselt, et kui oleks tekst, võiksime uue laulu esitada. Ta võttis ridikülist teksti “Päev rauges”. Lugesin läbi, süvenesin, sain sellest algmotiivi. Paar päeva oli reedeni aega. Asusin üles kirjutama, tegime proovi ja reede õhtul kandsime ette.”

R.K.: “Viimane laul on meie kõige professionaalsemalt heliloojalt Rakvere koguduse pastor Rein Kalmuselt “Jeesus, Sa tuled tagasi”. Kui professionaalsus ja sügav usklikkus koos on, siis on see tõesti väga hea.”

Haapsalu pastor Rein Käsk: “Muusika on imeline. Sellel on mõju, mida ei oska seletada. Üks eakas inimene tahtis kord kogudusega liituda, kuid ta ei väljendanud seda selgelt. Ühel päeval hakkasin tema juurde minema, kui mõtlesin, et tema on päev otsa kodus, lähen parem mõnda tööinimest külastama. Kõrvus hakkas kumisema Rein Kalmuse laul “Ära seisma jää poolel teel”. Mitu korda tahtsin tagasi pöörduda…jälle hakkas see laul kumisema. Kuna see inimene oli otsustanud oma elu Jumalale anda, pidin teda külastama.
Roland oli kuulajate poole seljaga, aga mina nägin tema näoilmet – nii sain minagi muusikast aru. Soovin õnnistatud laulmisehetki ja taaskohtumisi.”

Fransiska Vinn
Tallinna adventkoguduse liige