Jagamisest

Jagatud mure on pool muret. Keegi teravmeelitseja on lausa ütelnud, et “Jagatud mure on võõras mure!“ Väga särav on aga mõelda, et „jagatud rõõm on topelt rõõm“.

Oma elus oleme jagamist kõik õppinud kommidega, ühe tasku ja teise tasku vahel, enda ja õe või venna vahel, alustades endast ja üldjuhul lõpetades ka iseendaga, kui juhtus olema paaritu arv.

Teaduslikult nimetatakse jagamist kahe teguri korrutise ja ühe teguri järgi teise teguri leidmiseks. Jagamine on korrutamise pöördtehe, seega jagamist saab kontrollida korrutamise abil.

Lapsepõlvest mäletan, kui mul oli kaks head kommi ja pidin teise ära andma, seda kästi või paluti mul teha, siis oli tunne, et olen jäänud poole vaesemaks, mul oli kahest ainult üks alles jäänud maiustamiseks, olin poole vaesem.

Kui oled saanud kaks maitsvat kommi ja näed sõpra, annad ühe rõõmsa meelega temale – on mõlemal suu magus, nägu naerul ja jagamise näol on tegemist kahekordse rõõmuga. Eelneva põhjal võiks öelda, et rõõmu jagamisel on teistsugune tulem kui mure jagamisel. Ma usun, et võime öelda: rõõmsa meelega jagamise tulem on teistsugune kui teaduslik matemaatiline jagamine. 

Mida mina siis jagan, mida sina jagad, mida meie jagame täna ja igal järgneval päeval, mil võime siin päikse all elada? Kas oleme mure jagajad, muidugi on ka see vahel väga oluline osa elust, või oleme rõõmu jagajad ja rõõmuga jagajad? Sõnal on meile järgmised kinnitused:

„Ja ärge kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!” Nh 8:10

„Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!“ Ps 37:4 Meil on Issand, meil on rõõm Issandas, meil on, mida jagada.

Meenub üks armas lugu lapse kingitusest. Ta tegi kingituse oma emale, see oli päris suur kingitus väikese tüdruku kohta. Ema hakkas pakki lahti harutama, võttis ühe kihi paberit ja teise ja kolmanda ja neljanda ja viienda ja veel ja veel, viimaks leidis sealt seest ühe pisikese paberitüki, millel ei olnud midagi kirjas, täiesti tühi ja paljas. See emmekene oli väga üllatunud kummalise kingituse üle, lapseke oli väga üllatunud, kuidas küll emme aru ei saa, mis kingitus see selline on. Ja kui nad sedasi pisut aega üksteist üllatunult vaadanud olid, teatas laps: „Tegin musi ja kinkisin sulle selle paberi peal!“ Ja rõõmu jätkus küllaga, emme oli rõõmus saadud kingituse ja lapseke tehtud kingituse üle. Ta jagas seda, mida temal oli jagada, ta tegi seda rõõmsa meelega, siira südamega, ja see valmistas topelt rõõmu. Me oleme kõik Suure Isa väikesed lapsed ega suuda Temale kunagi millegi enamaga tänulikud olla kui rõõmsa meele, tänulikkuse ja kõige selle jagamisega.

Kas tuleb tuttav tunne suurte inimeste kingitustest ja jagamisest? Saad kingituse, olgu see sünnipäevaks või muuks tähtpäevaks ja siis seisab kinkija kannatamatult sinu kõrval, kuni oled kingituse lahti harutanud või demonteerinud ja ta ei suuda kuidagi oma edevat suud kinni hoida, jätta rääkimata, kui palju see kingitus maksma läks. Mõlemal on rõõmus nägu, mina mõtlen, millise kingituse ma nüüd küll vastu peaksin tegema, kustkohast seda raha veel leida jne, tema mõtleb ka: no millega sa suudad mind vastu üllatada, kas samaväärse või veel paremaga? Siin tekkis matemaatiline jagamine, kinkijal jäi vähemaks ja kingituse saaja sai jagatud kohustuse osaliseks.

Meie võime olla rõõmu jagajad, sest meie rõõm on Issandast!

See, et Jeesus sündis siia maailma, suri minu ja sinu eest, et meie võiksime elada, see on rõõmusõnum täna. Ta sündis siia maailma, et meile rõõmusõnumit jagada, et meile elu jagada, ja on seda jaganud nii, et meil on seda veel tänagi jagada järgmistele ja järgmistele.

„Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.“ Jh 15:11

Raamat „Ilmutus“ räägib, kuidas noor Ellen jagas rõõmusõnumit, igal päeval ja igal võimalusel. Nad ootasid Jeesuse tagasitulekut, millest on möödunud palju aastaid. See on olnud armuaeg, see aeg on olnud selleks, et oled sündinud sina, mina ja kõik meie kaasaegsed. Meil on jätkuvalt jagada seda sõnumit, see ei ole saanud otsa. Ma usun, keegi ei pea ka pettuma selles rõõmusõnumis: Jeesus tuleb tagasi!

„Lõppeks, vennad (ja õed) olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega.“ 2Kr 13:11