Kuressaare Kristliku Terviseklubi tegevusest

Nagu kevadsuvel tavaks, on Kuressaare terviseklubilased hakkama saanud järjekordse linnaelanikke rõõmustanud üritusega, milleks olid kevadmatk ja -jooks. Mainitud üritus toimus kahel pühapäeval, 19. ja 26. mail olles seitsmes spordiüritus rajal ja teine selle taoline.

On näha, et ürituse populaarsus saarerahva hulgas tõuseb ja siinpool on ainult hea meel näha järjest suurenevat rahvahulka loodust külastamas. Kahel päeval käis kokku 158 inimest, enim neist matkajaid. Väga liigirikkal ehtsal loopealsel oli avatud taimetundmiselaud, kus sai
määrata 22 taimeliiki. Tolles punktis pakuti teed ja kimbutati inimesi küsimustega, millest mõned järgnevalt ka leiate.

Tegin lühiintervjuu Kuressaare Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Inge Vahteriga, kes sai oma hariduse Tartu Ülikoolis bioloogia-keemia õpetajana.
Mariann ( M ): "Mis toob teid juba teist aastat sellele üritusele nii kiirel ajal?"
Inge ( I ): "See on nii tore ettevõtmine, et alati jätan muud üritused ära ja tulen tõesti eksamieelsel ajal siia - selliseid üritusi lihtsalt peab toetama! Olen maainimene, aga ammu pole metsa saanud - see on hea võimalus ka ise midagi õppida. Rada on väga hästi valitud, seda kadastikku siin tahetakse ka Natura 2000 alaks võtta."
M: "Mida teie bioloogina arvate inimese tekkest?"
I: "Ausalt öeldes kindlalt midagi ei lausu, sest pean ütlema, et ma pole usklik, aga samal ajal ka mitte uskmatu. Väiksest peale olen vanaemaga koos kirikus käinud - kuni ta surmani. Minust siiski kirikutegelest ei saanud, sest aeg oli selline, et oleks tekkinud palju probleeme. Aga tänapäeval on hea, et koolis ei pea õpetama, et areng on läinud algelisematest kõrgemale ning nüüd juba tuuakse sisse ka kõrgemal seisva olendi võimalus."
M: "No minu koolis käib küll kõik veel ranget evolutsiooniteooriat pidi...?"
I: "Eks me seda õpetama peame, aga ma ütlen alati sellise asja juurde, et nii on praeguse teaduse poolt paika pandud ning kivistised näitavad ka midagi. Samas me ei tohi ära unustada, et see võib nii olla, aga võib olla ka kõrgemal seisva olendi, nagu mõnikord õpikus öeldakse, juuresolek, või tema poolt loodu. Mäletan, kui Kärla koolis olin õpetaja esimesed kolm aastat,
siis rääkisin sellist juttu seal bioloogia tunnis ning lugu levis ja sellest tuli pärast suur probleem - öeldi, et võivad mu koolist kõrvaldada, kui sellist teooriat levitan. See oli ikka jube. Nüüd koolis räägin, et kunagi taheti selle pärast välja visata, enam keegi ei keela ja väga hea, sest ei tea
täpselt."
M: "Mina kirjutan selle teooria kohta arvestusi tehes, et vot õpikus oli nii, aga tegelikult on sedasi. Kuidas teie sellesse suhtute?"
I: "Kuna ma tean, et koolis on väga palju neid usklikke õpilasi, siis ma olen enne tööd öelnud, et kui te suudate ja tahate, siis vastake nagu õpikus on, aga kui te teadmised on suuremad ja tahate vastata nii nagu teie heaks arvate, siis mina hinnet alla ei võta ja niisugune reegel mul kehtib. Ma
olen sellega harjunud ja pole probleemi."

M: "Miks olete täna siin?"
Kädi: "Kodus on igav ja siin tore, olen ennegi käinud ja mulle meeldib."
M: "Miks inimesed peaksid taimi tundma?"
Katrina: “Et teada, mis on looduskaitse all, mis mitte."
Helena: "Siis ei satu mürgi otsa."
M: "Mida teie teate ürituse korraldajatest?"
Vanalinna kooli õpetaja Agnes Kitt: "Ega palju ei tea, tean, et just nende ürituste näol on linnarahva peale väga palju mõeldud tervislike eluviiside suhtes. Tean, et korraldab see metodisti kirik, bussijaama ääres... Meie koolis on väga populaarne üritus."
M: "Mida arvate tervislikust toidust ja cocast, krõpsudest, kaalikast, shokolaadist ning piimast?"
Mati 49: "No ma võtaks kaalikad ja piima!"
Mirjam 9: "Kartul on tervislik. Juurikad. Hamburger on kahjulik, aga kaalikas pole."
M: "Mis sa arvad, kas inimene on ahvist arenenud?"
Annika 16: "Vist pole..."
M: "Aga kas sa Jumalat usud?"
Annika: "Ei usu."
Mikko 16: "Rasva ei tohi süüa."
M: "Mis on toitumispüramiidi alus?"
Mikko: "Kaalikad? Ma söön piima ja teravilja, kui midagi pole, siis krõpse."
Pukseerin Mikko taimetundmislaua juurde. Päris kõhedalt piidleb viimane kahtekümmendkahte taime, kuid silmates harilikku nurmenukku, hingab kergendatult ja hüüatab: "Seda ma tean - karikakar!"
Bioloog istub kiiresti kivi peale; üks linnuke siutsatab paljutähenduslikult.
Juhatan Mikko kahe teeämbri ette lõkkel, kus üliväga äratuntavalt ujuvad hariliku kukerpuu õied ning needsamad nurmenukud.
Vello: "Kumba sa juua julgeks?"
Mikko: "No paremast - seda ma tean rohkem."
Inge Vahteris tärkab elav huvi: "Mismoodi rohkem?"
Mikko: "Need sinililled ja karikakrad ujuvad siin."
Inge teeb juttu: “Ma arvan, et paremad bioloogid on meeste hulgas. Mõnikord nad mõtlevad neile huvitavaid nimesid välja, mida ka eelnev näitas. Üldiselt on siinkäinud inimeste teadmised taimedest päris rahuldavad. Ja see on tõesti võrratu tegevus teil!"

Mariann Kosemets