Sammhaaval

Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks“ (Ilm 12:12). Kus on tema raev? Me elame rahus ja muretult, ei ole tagakiusamist vms. Niisiis, kus on Saatana raev?

Mõni aeg tagasi võtsin Piiblist lahti 2Ms 20 ja mõtlesin, et vaatan õige, milliseid käske ma pean ja milliseid mitte. Ühesõnaga, tahtsin teada, kui patune ma siis ikkagi olen. Lugesin käsud läbi ja midagi väga suurt ei leidnudki. Esimesed neli olid korras; kuues, seitsmes ja kaheksas samuti. Viies, üheksas ja kümnes oleksid võinud paremini olla. Kokkuvõttes olin päris hea kristlane. Süda aga ei andnud rahu. Miski ütles, et mine esimese käsu juurde tagasi. No see tundus eriti naeruväärne – esimest käsku peavad ju kõik suurepäraselt! Kuid lugesin siis järgmised sõnad uuesti: ,,Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!’’(2Ms 20:2,3) Tol päeval ma teiste käskude juurde ei jõudnudki, sest järgmine hetk nägin oma igapäevast elu nii, nagu ma seda elasin.

Hommikul üles tõustes vaatan jalgpalliuudiseid, tööl kuulan igal vabal hetkel raadiot. Õhtul koju jõudes vaatan arvutist filme ja sarju või mängin arvutimänge. Kui algavad jalgpalli otseülekanded, siis vaatan 1–2 mängu ning olenevalt sellest lähen magama kas kell üksteist või kell üks öösel. Päeva mõtted keskenduvad kõigele sellele, millega ma end toidan (jalgpall, arvutimängud, filmid, sarjad, ilmalik muusika). Laupäeval lähen ilusti kirikusse ja istun seal paar tundi ära, aga pastor hoidku alt, et ta üle 40 minuti ei räägiks, muidu jään magama, mis sest, et kolmetunnist filmi vaatan silmagi pilgutamata.

Pärast selle ülevaate lõppu valdas mind õudus. Olin laial teel kõndimas täieliku hävingu suunas, igavese surma poole. ,,Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine’’ (Ef 5:15–17). Kas nõnda elades täidan ma Jumala tahtmist?

Kunstiajaloolane Bernard Berenson on öelnud: „Ma soovin, et võiksin seista rahvarohkes paigas, müts käes, ja kerjata inimestelt nende tühjalt kulutatud tunde.“ Hirmuäratav on mõelda, et ainuüksi minult saaks ta päevi, nädalaid, kuid ja isegi aastaid, mis siis veel rääkida 7 miljardist inimesest. Sellise kerjamisega saaks kokku lausa igavese elu.

Asjad, mis võtavad meie elus koha, kuid mis peaks kuuluma ainult Jeesusele, on ebajumalad. Minu jumalaks oli eelkõige jalgpall, millele järgnesid filmid, sarjad, muusika ja arvutimängud. Alles reede õhtust laupäeva õhtuni oli natuke aega Jumala päralt, kuigi ka siis rääkisin ja mõtlesin enamasti jalgpallist ja kõigest muust tühisest. Saatan on kaval. Ta on inimesi jälginud 6000 aastat. Rumalus oleks arvata, et ta on selle ajaga vanaks ja põduraks jäänud ega oska enam inimesi petta ja hukutada. Harjutamine teeb meistriks ja tema on tulnud inimeste hukkasaatmises maailmameistriks igal aastal, alates loomisest. Ta teab, et kui inimesed teeksid endale praegu kuldvasika ja hakkaksid seda teenima ning kummardama, oleks selge, et see on ebajumal. Seepärast on tal tänapäeval teistsugused võtted – salakavalamad kui kunagi varem. Kuid üks on kindel: populaarsed eluviisid on maailma viisid! Niisiis teame, millised asjad on Saatanast, sest maailm ise näitab meile, mida me teha ei tohi. Näiteks üht ainsat jalgpallimängu võib vaadata staadionil 80 000 inimest, pluss veel miljonid televiisorite ja arvutite vahendusel. Siit järeldus: ka see on Saatana serveering.

Saatan kinkis mulle jumalaks jalgpalli. Olin jalgpalli elav entsüklopeedia. Ma ei teadnud – või tegelikult ma ei tea siiamaani – Jumala Sõnast pooltki nii palju, kui teadsin jalgpallist. Kui Jeesus oleks sel ajal tulnud, oleks Ta lausunud: „Ma ei ole sind kunagi tundnud, mine ära minu juurest, sa ülekohtutegija!“ (sarnane Mt 7:23) Kui aus olla, siis Tema tulekut silmas pidades oleksin mina Talle ilmselt öelnud: „Oota, ära tule veel! Ma vaatan selle mängu veel ära, siis võid tulla. Eee..., või tegelikult, kahe nädala pärast on veel parem mäng, äkki saad hoopis pärast seda tulla?“

Tänapäeval on unustusehõlma kadunud sõnad: mida Jeesus teeks? Kas Jeesus vaataks seda filmi? Kas Jeesus kuulaks seda muusikat? Kas Jeesus mõtleks selliseid mõtteid?... Jeesuse eeskujust räägib kirjakoht 1Pt 2:21: „...jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.“ Me teame ju, mida Ta tegi! Kas me ei peaks tegema sama? Pealegi ütles Ta selgelt: ,,Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!’’ (Mk 16:15) Kui siis Saatan näeb, et me hakkame ärkama ja Jumala tahtmist tegema, satub ta raevu. Kuid ärgem heitkem meelt, sest kirjutatud on: ,,Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiustakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid“ (Mt 5:10–12).

Jah, jalgpall oli minu ebajumal. Küllap tead sina, mis on sinu iidolid. Seni, kuni mina enda oma ei hüljanud, ei saanud Isa mulle järgmist „plekki“ näidata. Nüüd on Ta seda teinud ja võitlus kestab edasi.

Lõpetaksin lõiguga raamatust „Kuulutus noortele“: „Vajame põhjalikku enesevaatlemist ja läbikatsumist Jumala Sõna valgel: kas ma olen oma südame poolest terve või kõdunenud? Kas ma olen uueks saanud Kristuses või olen ikka veel lihalik ja kaetud vaid väliselt uue riidega? Sea end Jumala kohtu ette ja vaata ennast valguses, nii nagu Jumal sind vaataks. Kas sinu juures pole mõnda salajast pattu, mõnda ülekohut, mõnda ebajumalat, mida sa ei ole veel ohverdanud? Palu – jah, palu härdamalt kui kunagi oled palunud, et Saatan ei petaks sind salakavalusega ja sa ei muutuks tähelepanematuks ega ükskõikseks, tehes vaimulikke toiminguid üksnes oma südametunnistuse rahustamiseks…“