Kord juhtus mu abikaasa poes kogemata pealt kuulma mõttevahetust kahe müüja vahel. Üks nendest oli armas õde naaberkogudusest. Nad arutasid, millised inimesed on paremad, kas kristlased või ilmalikud inimesed. Usklik müüja oli veendunud kristlaste paremuses. Selle tõestuseks ta väitis, et kui inimene võtab Kristuse vastu, siis ta iseloom muutub ning temas pole enam näiteks kadedust. Teine pool väitis vastu, et ka mitteusklike seas on palju häid inimesi.
Kuidas nende arutelu lõppes, ma ei tea, kuid teema pakkus mullegi mõtlemisainet. Kummal oli õigus? Kristlasena ma toetan õe mõttekäiku, kuid teisalt oli teisel müüjal õigus. Mida tähendab parem inimene? Kelle silmis? Enda, teiste või hoopis Looja?
Inimeste meelest on hea inimene sõbralik, heatahtlik, kannatlik, abivalmis, ennastohverdav... Seda nimekirja võib kindlasti pikendada. Kuid kas igas olukorras hea inimene on ikkagi hea? Põhimõttelage võib ka olla hea – kõigi vastu.
Koolis panevad õpilased õpetaja proovile. Kes on liiga heatahtlik, sellel läheb raskeks, sest marakratid kasutavad teda ära. Hiljem, täiskasvanuna, hinnatakse aga hoopis rangeid, õiglasi ja tarku õpetajaid.
Kord jooksis üks noormees Jeesuse juurde, langes põlvili Ta ette ning küsis: „Hea õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?“ Aga Jeesus ütles talle: „Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.“ (Mk 10:17,18)
Milles seisneb Jumala headus? Eks ikka armastuses loodu vastu.
Tuleb meelde ka Pauluse kiri roomlastele: „Sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma“ (Rm 3:23). Kas Jeesus ja Paulus väitsid, et kõik inimesed on üdini halvad? Loodan, et mitte. Lihtsalt patt on inimesed muutnud ebatäiuslikuks kõige kaasnevaga.
Olukorra traagika seisneb heade mitteusklike jaoks selles, et Jeesus ei saa nende eest kosta, kuna nad pole palunud Tema eestkostet. Ka kristlase jaoks on oht olemas. Ta võib teha rohkesti heategusid, aga ilma armastuseta. Pauluse silmis on see nii tõsine teema, et ta on esimeses kirjas korintlastele terve 13. peatüki pühendanud selle lahtimõtestamiseks.
Häid tegusid võib teha erinevatel põhjustel: südamerahuks, enda näitamiseks, plusspunktide teenimiseks, eneseteostamiseks, kohusetundest... Jumala silmis läheb arvesse ainult armastuse motiiv.
Pauluse teises kirjas korintlastele 5. peatükis avaldab apostel enda heategemise motiivi: trotsides külma, nälga, vangisolemist, röövimist ja peksu tõi ta inimestele lootust, sest Kristuse armastus sundis teda.
Palugem, et meie ümbermuudetud armastavatest südametest kiirgaks välja tõeline headus!
In English