Rakvere adventkoguduse sada aastat

Eelmine aasta (2012 - toim.) on Rakvere adventkoguduse jaoks olnud juubeliaasta, sest kogudusel on nüüdseks seljataga ümmargused sada tegevusaastat.

Kõik sai alguse sellest, kui kaks adventisti – A. Rauk ja K. Truuver – hakkasid Rakveres vaimulikke koosolekuid pidama. Juba aasta hiljem, 1912. aastal, ristiti kaks inimest. Seda hetke peetakse ka koguduse alguseks. Kogunemised toimusid korterites. Maailmasõja saabudes keelas kuberner koosolekute pidamise, kuid tänu pastor Raukase ettevõtlikkusele ja julgusele võeti ette kohtuprotsess. Saavutati võit, mis tagas adventkogudusele õiguse ka sõja-aastatel rahulikult koos käia.

Peatselt alustati lastele suunatud tegevusega, õpetati nii liikmete kui võõraste lapsi. Kohalik adventkogudus kasvas tasapisi. 1918. aastal oli koguduses juba nii palju inimesi, et moodustati kohaliku adventkoguduse laulukoor.

Adventsõnum mõjutas kuulajaid: näiteks luteri kirikus hoiatati inimesi valeõpetuse eest, mis tekitas abielupaar Neustides hoopis huvi uue kuulutuse vastu. Nende uudishimu lõppes otsusega järgida kuuldud tõde, mis tähendas ka hingamispäeva pühitsemist. Mõlemad jäid seetõttu töötuks ja uue, sobiva töö leidmine näis ilmvõimatu. Ent lõpuks leidsid ka nemad endale töö, kus hingamispäev oli vaba. Koguduse ajalugu kirjutab neist kui koguduse sammastest ja väsimatutest evangeeliumitöölistest.

Juba 1925. aastal korraldati linnarahvale adventkoosolekuid kohalikus Käsitööliste Seltsi majas. Tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et noor jutlustaja Eduard Mägi kasutas oma kõnede illustreerimiseks „valguspilte“. Samuti õhutas ta kuulajaskonda välisukse kõrvalt kirjanduslaualt raamatuid ostma, mis kõneldud teemast põhjalikumalt kõnelesid. Saal oli suur, ent sellest hoolimata kõiki kuulajaid ära ei mahutanud. Kirjandusletist – nii mõnigi kord oli ostjaid rohkem kui raamatuid.

Esimesed 25 aastat kogunesid Rakvere adventistid erinevatel üüripindadel. Muudatus toimus 1936. aastal, mil sõlmiti ostuleping ning adventistide püsivaks kogunemispaigaks sai Pikk 33. Unistus oma kirikuhoonest oli teoks saanud.

Kogudus jätkas aktiivset evangeeliumi kuulutamist – korraldas evangeelseid koosolekuid, käidi Meie Aega müümas, pöörati tähelepanu noorsootööle. Ent oluliseks peeti ka kohtumisi kaasusklikega. Koguduse ajaloos on kirjas: „Aasta kõige ülevamaks ajaks kogudusele oli adventliidu konverents. Sellele kogunes terve Eesti adventpere. Konverentsidel olid alati ka väliskülalised peakonverentsist.“ Konverents toimus kord aastas.

Teise maailmasõja ajal hävis Narva koguduse palvela, ent liikmed olid sealt lahkunud ning suur osa neist asus elama Rakveresse ja selle ümbrusesse. Nii kasvas Rakvere kogudus korraga ligemale viiekümne liikme võrra. Hiljem suurenes koguduse tegevuspiirkond veelgi – see ulatus Tapa linnast kuni Volossovini Venemaal. Piirkonnad olid koguduse nõukogu poolt kinnitatud diakonite vahel ära jagatud.

Aastad möödusid, väljakutsed muutusid, aga koguduseliikmete arv kasvas. Hoolimata nõukogude aegsetest reeglitest ja erinevatest takistustest leiti väljapääs ka rasketest olukordadest ning kogudus jätkas oma missiooni täitmist.

1989. aastal täitus 250 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest. Ühel jaanuarikuisel jumalateenistusel saabus koguduse jaoks ajalooline hetk: pärast aastakümneid kestnud Piiblite põuda olid rahva ette asetatud uute Piiblite virnad. Iga soovija võis neid saada.

Aastatel 1990-2001 käisid koguduseliikmed aktiivselt kolportöörimas – nii noored kui ka kogenumad liikmed sõitsid pühapäeviti väljasõitudele, et pakkuda inimestele vaimulikku kirjandust. Lisaks Lääne-Virumaale külastati ka Ida-Virumaa ja Harjumaa piirkondi.

Praegune koguduse juhatus otsustas, et tagasivaade möödunud sajandile tehakse 15. septembril 2012. Sel päeval toimusid koguduse juubeli auks pidulikud aastapäevakoosolekud. Saal oli rahvast täis, kõnelesid kogudust varem teeninud ja armsaks saanud pastorid. Oli koorilaulu ja väiksemaid ettekandeid. Videosalvestusi on võimalik vaadata adventkoguduse kodulehelt.

Kogudus jätkab oma missiooni, võttes vastu uusi väljakutseid. Nopped möödunud aegadest on kogutud raamatusse „Kivine pinnas“, kuhu koguduseliikmed ja Rakveres töötanud pastorid on kirja pannud oma meenutused koguduse elust ja usuvõitlustest. Samuti on lisatud sinna ajaloolist fotomaterjali. Raamatuid saab Rakvere ja Tartu kirjandusosakonnast.