Norras muudetakse kiriku ja riigi suhteid

On aeg lõdvendada luteri kiriku ja valitsuse vahel olevaid sajandipikkuseid sidemeid, arvab riiklik komisjon traditsioonilisest kiriku ja riigi suhtest. Riigikiriku komisjon andis oma soovitused märtsi alguses ning ütles et "kõiki Norra kirikuid ja usuorganisatsioone tuleks võrdselt kohelda."

"See on hea uudis kõikidele Norra vabakogudustele", ütleb Tor Tjeransen, Norra Adventkiriku juht. "Kuigi vabakogudustel on piisavalt tegutsemisruumi, on selge, et riigikirik on aegunud nähtus."

Kiriku ja riigi lahutamine nõuab põhiseaduse muutmist, ja see omakorda nõuab parlamendi kahe koja nõusolekut, selgitab Tjeransen. Ta ütleb, et olukord ei lahene mitte enne 2005 aastat.

1814. aastal kehtima hakanud põhiseaduse järgi on kuningas norra kiriku pea. Parlament tegeleb kiriku rahaasjadega ja annab välja kirikuga seotud seadusi. Alates 1660 aastast on kuninga kohustuseks kõikide kiriku juhtide, kaasaarvatud pastorite ametissemääramine. Kuigi 1989. aastal seda protsessi reformiti, määratakse kõrgemad kirikuametisse ametisse siiski riikliku komitee poolt.

Norras suurenev religioosne mitmekesisus oli põhjuseks, miks kiriku ja riigi suhe ümber vaadati, ütlesid Norra kiriku juhid. Suurem osa norralasi kuulub riigikirikusse, kuid viimasel ajal on kasvanud mitteluterlike ja moslemite koguduste osatähtsus.