Miks 5. jaanuaril 2002 aastal esimene külaskäik Võrru?

Eks ikka teenima!

Aasta esimesel hingamispäeval rõõmustasid võrulasi oma külaskäiguga Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Liidu esimees vend Ülo Pärna koos abikaasaga. Oma kõnes ja sõnavõttudes rääkis ta meile nii mõnegi kogemuse oma isiklikust elust, ka kui innustavaid ja analüüsivaid kogemusi Eesti koguduste elust. Vahel on nii mõnigi ebaõnnestumine meile otseseks õnnistuseks, seda meie iseloomu ettevalmistamise seisukohast igaviku jaoks. Väikeste rühmade töös tõi ta ette kogemuse, kus inimene oli aastaid oodanud ja otsinud kohta ja inimesi, kellega koos arutada ja uurida Piiblit, ja kui see võimalus talle nüüd avanes, ütles see mees: “Ma ei teadnudki, et mu ümber on nii palju kristlasi!”

Hommikusel teenistusel luges vend meile Kirjakohti Apt.6,1-7; 2Ms.18,13-26, kus räägitakse meeste tööle pühendamisest. Ka meie koguduses oli planeeritud läbi viia ordineerimistalitlus. Nii küsiski veel vend Ülo koguduselt, kas on õige, et oleme esitanud vend Aimar Valbi teenima diakonina, millele koguduse liikmed vastasid ühiselt poolehoidu avaldades oma parema käe tõstmisega. Samas kutsus ta üles kogudust palvetama nii Aimari kui kõikide teenivate vendade pärast, et Jumala töö võiks edeneda. Kõneleja meenutas: “Kui paljud õed ja vennad ei tuletaks mulle meelde, et nad kannavad mind palvekätel Issanda armus, tunneks ma ennastki palju ebakindlamalt selles töös!” Enne pühendumispalvet luges vend veel teksti 1Tm.3,8-10, 12, 13. Kõne lõpus kummardusid vennad Ülo ja Aimar koguduse ees ning vanem vend palus Jumalal nooremat venda õnnistada ja tööle vastu võtta. Nõnda pühendati apostlite eeskujul üks vend käte pealepanemise eeskujul diakonitööle.

Üle kõige aga jäi meeltesse 1Jh.3,1-3: “Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas”.

Lembit Võru kogudusest