19-22. novembrini kestis TED-i talvenõupidamine, mille toimumiskohaks oli Holland. Kokku oli tulnud Trans-Euroopa divisjoni juhtkond koos osakondade juhtidega ning kõikide meie divisjoni kuuluvate unioonide ja konverentside presidendid. Lisaks eelpool nimetatutele oli kohal ka kaks venda Peakonverentsist. Ühtekokku rahvast pealt seitsmekümne.
Iga päev algas ühislauludega, millele järgnes mõtisklus ja palvus. Talvenõupidamiseks oli divisjoni eri osakondade poolt ette valmistatud mahukas materjal, kuhu oli koondatud nii aruanded kui ka tööplaanid eelolevaks aastaks ning mõnede projektide puhul isegi aastani 2005. Samuti esitasid unioonide presidendid raportid oma tööpiirkonnast. Mõnedel oli raport illustreeritud ka videomaterjaliga.
Kogu töö käis printsiibil - ettekanne, küsimused ja märkused ning lõpuks aruande või projekti üle hääletamine. Istungid olid nauditavad - ühtaegu töised, kuid pingevabad. Ei jäetud kasutamata võimalust lõõgastavaks huumoriks. Iga istungi pikkuseks oli tund-nelikümmend viis minutit, mille järel oli viieteist minutiline vaheaeg. Nii neli päeva - kella üheksast hommikul kella kuueni õhtul. Oli siiski üksjagu väsitav, kuid samas mulle väga julgustav ja kinnitav, sest sain tuttavaks paljude uute inimestega ja just nendega, kes on samas rakkes milles minagi. See on oluline moment. Paljud pärisid, kuidas läheb töö meil Eestis ja kuulsin ka palju sellest, kuidas edenevad asjad mujal meie divisjoni aladel. Mõned näited: juba esimesel päeval tutvusin vennaga egiptusest, kes elab Kairos. Vestluskaaslane oli väga huvitatud sellest, kui suur on kogudus Eestis ja kui suur on meie rahvaarv. Muidugi ei jätnud minagi küsimata, kui suur on Kairos elanikke? Vastus oli - 16 miljonit. Või teine näide Pakistanist, kus rahvaarvuks on 140 miljonit. Need on suured väljakutsed nii seetõttu, et on tegemist suurte rahvahulkadega kui ka seetõttu, et neis maades on religioosne maastik juba paljus seadusandlikult fikseeritud. Sellele vaatamata läheb sealgi evangeeliumi kuulutuse töö edasi. Järgmistes Meie Aja uudistes on plaanis avaldada statistilised andmed eri maade kohta, mis puudutavad meie liikmeskonda.
Võib-olla huvitab lugejat - milline on siis see seltskond, kes koormat veab? Vastaksin ühe sõnaga - mõnus. Mitmed jätsid mulle oma koordinaadid ja teatasid, et kui vajad nõu ja abi siis võta kohe ühendust. Minu jaoks ei ole see märgiks sellest nagu poleks neil kodus midagi teha vaid hoopis sellest, et nad mõistavad koorma raskust ja on valmis toetama.
Olen kuulnud mõningate väiteid, otsekui dikteeritavat ülaltpoolt, mida meie siin Eestis peaksime tegema. Tegelikkuses pole asjad sugugi nii. Divisjon pakub välja mitmeid meetodeid, kuidas on võimalik töötada ja meie ülesanne on leida neist meie kultuurile sobilikud ja neid siis kasutada. Olgu näitena nimetatud kohvik-kirikud, millised mitmel maal juba töötavad. Ma ei arva ja keegi meilt ei nõuagi, et Eesti peaks nüüd olema täis tipitud kohvik-kirikuist, kus ainumalt peaks siis evangeeliumi levitatama. Ma olen juba mitmel korral mõelnud meie elukohtade läheduses töötavatele klubidele ja rahvamajadele kus rahvas on harjunud koos olema. Kas seal ei võiks kohal olla ka neid, kes tunnevad Jeesust ning olles saanud sõbraks seltskonnaga, milline juba koos on jagab oma rõõmu Jeesusest neilegi?! See on vaid üks võimalus miljonist! Nii palju, kui on inimesi on ka meetodeid, kuidas evangeeliumi edastada. Valdav osa nõupidamise ajast kuluski evangelisatsiooni projektide arutlusele. Näiteks Inglismaa on ette võtnud ühe evangelisatisooni suurprojekti, kuhu on kaasatud nii internet, TV ja hulgaliselt videomaterjale ning mille lõpufaasis on kavas evangeelsete koosolekute sari. Kogu projekt käivitub aastal 2002. Kõike nähtut ja kuuldut meenutades tahaks lõpetada Jeesuse sõnadega /Joh.13:35./ “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate." Jäägu see tõdemus ilmestama ka Sinu argipäeva, armas lugeja.
Ülo Pärna
In English