Meie Aja meediaseminar

Ajakiri Meie Aeg ja Eesti adventkiriku kommunikatsiooniosakond pidasid üheskoos seminaripäeva, mil tarkusi olid jagama tulnud ka tõelised oma ala spetsialistid Mart Raudsaar ja Meelis Süld.

25. novembril toimunud seminari korraldamise üheks ajendiks oli koguduste suhtlemise parandamine kohaliku meediaga. Enamjaolt jääb see just oskuste puudumise taha. Sellest ka edasine kartus, kuna tundmatu suhtes ollakse ikka umbusklikud. Teiseks ajendiks oli aga diskussioonivajadus ajakirja Meie Aeg teemal. Kolmanda põhjusena võib välja tuua püüde motiveerida koguduste infotalitajaid, infolehtede tegijaid, potentsiaalseid uudiste-artiklite-pressiteadete koostajaid, tutvustama läbi ajakirjanduse oma koguduses elu. Südamest rõõmustav oli, et käsitletav teema kutsus teiste seas kohale ka 8 pastorit ning Läti noorteajakirja toimetaja.

Eesti Raadio kristlike saadete toimetaja Meelis Süld lükkas kohe ümber ühe peamise eelarvamuse, mis meie koguduse infotalitajatel on – mitte keegi ei ole nagunii sellest huvitatud, mis meie koguduses toimub! Meelis Süld kinnitas oma töökogemusest, et tihtipeale otsib raadio-, ajalehetoimetaja hädasti kõikvõimalikku infot, millest saaks uudist teha. Eriti on infopuudus vaevamas lokaalsete väljaannete toimetajaid. Samas aitab ajalehte või raadioeetrisse jõudmisele kaasa ka korrektselt ning reeglite kohaselt koostatud pressiteade või uudis. Ka mõni tähtis ja nii-öelda uudiskünnist ületav info võib kaduda muu vähemtähtsa hulka, kui see ei ole väljaandele esitatud nõuetele vastavalt. Meelis Sülla näpunäited olid lihtsad ja loogilised, kuid just sellised, mida me enamasti unustama kipuksime.

Tartu Ülikooli lektor ja ajalehe Eesti Kirik reporter Mart Raudsaar tutvustas koosolijaid aga uudise koostamisega. Kõigepealt suunas ta tähelepanu nendele, kellele soovitakse uudist adresseerida. Uudise kirjutaja peab väljendama ennast keeles, milles teda mõistetakse. Tähtis on arusaadavus, lihtsus ja konkreetsus. Mart Raudsaar tutvustas seminariste uudisepüramiidiga, mis esitles ilmekalt uudisesisu tähtsaid komponente. Kõigi südamele pani ta tõsiasja, et tänapäeva kiiretempolises maailmas ei huvitu lugeja uudisele rohkemat tähelepanu kinkima, kui selle esimene lause ei anna talle teda köitvat informatsiooni.
Et õppetund liiga teoreetiliseks ei jääks, tegid Mart Raudsaar ja Meelis Süld koos seminaristidega läbi ka mõned praktilised ülesanded, mis esitlesid tihtiesinevaid vigu nii uudise kui ka pressiteate koostamisel. Et need õpetussõnad vaid lendulastud sõnadeks ei jää, selleks andis lootust seminaristide tähelepanelikud näod ning nende poolt paberile kribitud tähelepanekud.

Kuid ka kõige osavam uudisekribija võib olla oma tarkusega koguduses kasutu, kui tal puudub motivatsioon ja nägemus, miks peaksid kaaslinlased tema koguduses toimuvast midagi teadma. Et seda motivatsiooni jagada, kõneles kommunikatsioonitöö juht Ivo Käsk selle osakonna võimalustest ja perspektiividest. Allakirjutanu püüdis jagada mõtteid aga kiriku ajakirja mõttekusest ja eesmärgist.

Kõige tipuks rääkis aga SPA Eesti Liidu esimees Ülo Pärna sellest, mis siis tegelikult tähendab olla suunatud kirikuseinte vahelt väljapoole. Minu mõtetesse jäi tema jutust kajama küsimus, kas me oma paljude tegemiste juures tunneme ka neid inimesi, kelle heaks me kõike seda teeme? Võime olla kogudusena vägagi aktiivsed (kas me seda piisavalt oleme, on muidugi teine küsimus), kuid siiski mitte omada ühendust maailmaga, kellele oma tegevuse suuname. Hooligem inimestest, huvitugem kaasmaalastest ja nende vajadustest, siis võivad meie oskused ka tõelist vilja kanda! – sellise mõtte jättis Ülo Pärna omalt poolt kokkutulnuile.
Tiheda seminaripäeva lõpetas diskussioon ajakirja Meie Aeg ning adventfoorumi teemadel. Igaüks sai oma mõtteid välja öelda, kuid veel rohkem loodan, et see päev andis mõtlemisainet igaühele, kes Tartusse saabus.