19.–23. juunil sel aastal oli Sloveenias kahe divisjoni – Trans-Euroopa divisjoni (TED) ja Euro-Aafrika divisjoni (EUD) ühine kirjandustöö nõupidamine „Lootus igasse kodusse“.
Peakonverentsi esindajad olid viitsepresident Delbert W. Baker, Kirjastusosakonna direktor Howard Faigao ja asedirektor Wilmar Hirle. Vaimulik osa oli D. Bakerilt, kes jagas mõtteid kristlase relvastuse teemal ja innustas kõhklematult võitlusse astuma. H. Faigao rääkis kirjandusteenistuse tugisammastest ja Peakonverentsi suunistest. Ta tutvustas ülemaailmset suurprojekti „Lootus igasse kodusse“, mille käigus on plaan laialdaselt levitada Ellen White’i raamatut „Suur võitlus“. Ameerikas tõlgiti selleks puhuks raamat kaasaegsesse inglise keelde ja tehti ka erinevad lühendatud versioonid: a) 11 peatükki, mis sisaldab kogu teabe praeguse raamatu ulatuses pealkirjaga „Suur lootus“, b) ajakirja mahus, c) audioversioonid erinevatest väljaannetest; lisaks neile on ette valmistatud lasteversioon „Suurest võitlusest“ pealkirjaga „Michael Asks Why“ (Miikael küsib miks), kus on suure võitluse teema esitatud lapsesõbralikul viisil, plaanide tasemel on ka animatsioon ja muuvi erinevas eas lastele. Sellest mitmekesisusest valisid meie divisjoni esindajad kokkuvõtliku ajakirjanäolise versiooni, mille lõppu lisatakse reklaam klassikalise täisversiooni tellimiseks soovi korral. Selle projekti täitmiseks on meil vaja levitada keskmiselt veidi üle 4 raamatu iga liikme kohta. Kuna ettevalmistused võtavad oma aja, on projekti täitmiseks antud kaks kuni kolm aastat. Lähemalt saab jälgida „Suure võitluse“ projektiga seotud uudiseid aadressil http://greatcontroversyproject.adventist.org
Nõupidamisest osavõtjatena tajusime maailma mitmekesisust. Erinevates kultuurides ja riikides on erinevad olukorrad nii kirjastamiseks kui ka misjonitööks üldse. Paljud Euroopa esindajad jagasid kogemust, et ühiskonnas on toimunud muutused, mis välistavad misjonitöö endisel viisil, kaasa arvatud kirjandusevangelism. Samas on Austrias ja Šveitsis kirjandusevangeliste, kes saavad tuge kirjastuselt ja töötavad, kasutades tipptasemel tehnikat. Erandlikes oludes töötavad Iisraeli ja araabia maade kristlased.
Esitleti kirjastuste toodangut: uued illustreeritud väljaanded E. G. White’i raamatutest „Tee Kristuse juurde“, „Ajastute igatsus“ jne; ilusad terviseraamatud nagu meie „Paaridele“; värvikad lasteraamatud; väiksed raamatukesed erinevatel teemadel, värvikad ajakirjad igas eas lugejatele.
Esitati ka raportid kirjandustöö edenemise kohta erinevates unioonides. Hispaanias asuva kirjastuse Safeliz mänedžer Mario Martinelli rääkis temale omasel energilisel viisil teemal „Keedetud konn või hüppav konn“. Teadmine, et kui konna vees aegamisi soojendada, siis konn harjub sellega kuni küpsemiseni ega hüppa enam kunagi (välja), andis edasi pildi mänedžmendist. Nii on ka ühiskonna aeglase muutumisega: kui me ei hüppa enne ärakeemist, oleme varsti keedetud konnad. Meie mõte peab liikuma ühiskonna vajadustest eespool; kui loodame mineviku eduretseptidele, on ebaõnnestumine kindlustatud.
Suurbritannias asuvast Stanborough Pressist tutvustas Elisabeth Sangüesa uurimust, kuivõrd praegu üldse loetakse paberil raamatuid, kuivõrd on elektroonilised väljaanded raamatuid asendanud, millises eas on paberkandjal raamatute lugejad jne. Nii saime teada, et raamatuid ostetakse vähem kui varem, siiski on paberil raamatute väljaandmisel mõte sees, sest lugejaid on igas earühmas ja rõõmustav on see, et kui raamat oli soetatud, siis seda ka loeti suurema tõenäosusega kui varem.
Külalisena tutvustas kirjastustööd Ladina-Ameerika maades ja maailma mastaabis suurt trükikoda Brasiilias selle müügidirektor João Pereyra, kes oli esimest korda kirjandustööga kokku puutunud tudengina W. Hirle esimese grupiga koolivaheajal raamatuid müües. Ta oli loobunud suvepuhkusest oma perega kuskil saarel, et müüa raamatuid, kuigi see polnud tema jaoks majanduslikult vajalik. Esimese tööpäeva lõunaks ei müünud ta mitte midagi, kuid ta läks pärast lõunasööki ja julgustust jälle välja ning sellest peale oli ta alati olnud kõige edukam.
Eriliselt pandi südamele sõnumi esitamist võimalikult hea disaini ja teksti kvaliteediga. Disaini tähtsusest ja eripärast postmodernistliku lugeja puhul rääkis Miroslav Pujic.
Kaasaegse kultuuri mõistmisest rääkis lähemalt Miroslav Pujic ja kaasaegsele kultuurile kirjutamisest Reinder Bruinsma.
In English