Möödunud nädalal toimus Liivi külas, Kullamaa vallas, Läänemaal sellesuvine Eesti rajaleidjate laager, mis tõi rajaleidjatest lapsi ja nende juhendajaid kokku Eesti erinevatest nurkadest, et kohtuda vanade ja uute sõprade kuid ka Kuningate Kuningaga.
”Laager läks väga kenasti. Kohal oli umbes ühe keskmise Eesti rajaleidjate laagri jagu lapsi ja juhendajaid ning nende kõigi ühisest panusest sai kokku üks väga tore laager,” rääkis Eesti Rajaleidjate juht Kärt Vahtramäe.
Suvine laager on kogu aasta toimiva rajaleidjate töö kõrghetk ja mingil määral annab siiski ka ülevaate selle kohta, kui palju aktiivseid rajaleidjaid ikkagi on. Millise järelduse võis tänavuse laagri põhjal teha?
“Ma ei saaks öelda, et lapsi jääb vähemaks... ega, et neid tuleb juurde. Rajaleidjate töö põhiline fookus on ju tegelikult üpris täpselt määratletud eagrupil - 10 kuni 15 aastat - ning selle "luubi" alt liigub tasapisi läbi terve hulk lapsi. Ühed alustavad seda rida, teised jõuavad juba "luubi" teise otsa ning liiguvad edasi. Sel aastal võin julgelt öelda, et tegu on olnud generatsioonivahetusega - eelmiste aastate rajaleidjad on nüüd juhendajatele toeks ning mängivad laagris kandvat rolli, samas kui rajaleidjate hulka on lisandunud terve hulk uusi ja innukaid nägusid,” selgitas Kärt.
”Kogudustega aga on alati nii olnud, et rajaleidjate töö käib laineti. Koguduse lapsed justkui oleks olemas ka laineti - mingitel aastatel on koguduses hulk üheealisi tegelasi, kes rajaleidmises tuliselt kaasa löövad... ning nende järel tuleb pisike paus. Täielikku mõõna pole veel ette tulnud - laineid käivad linnades kordamööda.”
Rajaleidjate laager on põhimõtteliselt natuke erinev paljudest teistest laste- ja noortelaagritest, samas püüavad korraldajad alati ka midagi arendada ja uut lisada. ”Proovisime sel aastal erilise hoolega kaasata laagri tegevuste läbiviimisse lisaks juhendajatele ka vanemaid ja suurema kogemustepagasiga rajaleidjaid endid - gruppi vanuses 16-20, keda kutsutakse "roveriteks". Mulle endale näis, et see töötas suurepäraselt - roverid oskasid kenasti anda edasi oma teadmisi ja süstida noorematesse huvi ning tahtmist tegutseda. Aitäh neile kõigile!” ütles Kärt.
Rajaleidjate töö toimib aastaringselt kohapealsete vabatahtlike juhendajate ja õpetajate initsiatiivil. Nende tahe seda tööd teha loob aluse Rajaleidjate liikumisele Eesti kogudustes. Juhendajate rolli tõstis Kärt esile ka laagriga seoses. ”Mina ise nautisin väga seda, kui tugev ja ülesehitav oli juhendajate omavaheline toetus - hommikused palvehetked, õhtused programmiinfo jagamised ning päevaste kogemuste jagamised...”
Lisaks paljudele tegevustele, mis esmalt rajaleidmisega seostuvad on nendes laagrites alati tugev rõhk ka vaimulikul sõnumil, mis seekord oli... väga kuninglik.
”Läbivaks teemaks oli laagris "Kuninglik värk", mille ümber ekerlesid piiblitunnid, hingamispäevane jumalateenistus, igaõhtused tegevused ja reedeõhtune eriline kuninglik protsessioon, mis tegi sissejuhatuse hingamispäeva - erilisse kuninglikku pidupäeva, mille saame veeta koos Kuningate Kuningaga.”
”Pisut teisiti oli ka igapäevaste piiblitundide süsteem, mis jaotas lapsed väikestesse piibliuurimise gruppidesse, igas paar eestvedajat, ning pani rõhku sellele, et iga rajaleidja saaks "käed piiblile külge" ning ise lugeda, ise uurida, ise arutada ja ise järeldusi teha. Tore oli piiluda ja pealt kuulata, kuidas koos loetigi ja arutatigi ja kõik lõpuks koos palveks kokku võeti.”
In English