Viljandi kogudusehoones kogunetakse 42 päeva jooksul igal õhtul erilisele palvekoosolekule, et paluda koguduse vaimuliku ärkamise ja elavnemise ning ka kogudusest eemale jäänud inimeste pärast.
Palvemaratoni nimelise ettevõtmise üks eestvedaja Viktor Noginovski suunab asja algusest rääkides koguduse õdede poole. „Naised on ikka nupukamad. Neilt see idee tuli,“ selgitab Viktor omase huumoriga. „Kristuse ülestõusmisel olid ka naised esimesena kohal.“
Ülemaailmse palveketiga ühinemine sai alguse 16. aprillil hingamispäeva õhtul. „Täna käib siis juba 11. päev ja kokku tuleb 42 päeva,“ ütleb Viktor, selgitades, et nii mitu päeva tuleb maratoni ideest, mida joostakse just 42 kilomeetrit ja mõned sajad meetrid veel peale.
Nende 42 päeva jooksul käiakse igal õhtul kell 19 kogudusemajas koos. „Esimesel koosolekul oli 18 inimest, eile näiteks oli 11. Inimesi tuleb ka maalt linna ja mõned kohe ütlevad, et nad ootavad seda aega, et tulla ja koos palvetada. Me laulame koos, loeme kas Piiblit või mõnda head vaimulikku raamatut ja siis koguneme gruppidesse ja palvetame,“ kirjeldab Viktor.
Igal õhtul on 10-12 punkti, mille pärast eraldi palvetatakse. „Palvetame üksikute inimeste pärast, kes on Viljandi kogudusest näiteks mujale kolinud või mingil põhjusel kogudusest eemale jäänud. Palvetame ka teiste Eesti adventkoguduste pärast ja muidugi kohaliku koguduse vaimuliku ärkamise pärast. Soovime, et kogudus ei kasvaks mitte ainult arvuliselt, vaid ka vaimulikult. Loodame, et kogudus elavneb ka misjonitöös ja suunaks enam teenistusi linnarahvale. Meil on ristimistega tulnud koguduseliikmete lapsi kogudusse, kuid me soovime, et ka maailmast tuleks inimesi tõe tundmisele,“ jutustab Viktor.
Küsimuse peale, kas maratoni läbimise järel palve lõpeb, vastas Viktor kindlalt, et „kui sellest väheks jääb, võtame teise distantsi ette.“
In English