Kallis laps,
mõtlesin Sulle kirjutada, et mõningaid asju südamele panna. On ju tulemas see aeg aastast, mil Sina ja kõik Su õed-vennad sellel maal tähistavad minu Poja ja Teie kõigi vanema venna sünnipäeva. Et minu manitsused Sul pühadesaginas tähelepanuta ei jääks, panen oma kirja aegsasti teele.
Sa tead ju, kuidas ma Sind armastan, oma Testamendis olen sellest peaaegu igal leheküljel kirjutanud. Ja kui Sa mulle nii kallis poleks, kas oleksin lubanud oma Poja Sinu ja Sinu kaaslaste eest nii julmal viisil ohverdada? Niisiis, Sa ei saa minu armastuse suuruses kahelda, kuigi Sinagi ei saa vahel aru, miks ma ühel või teisel viisil toimin. Kodus räägime kord kõik asjad selgeks. Aga seniks – usalda mind.
Mul on Sulle suur palve – see puudutab Sinu õdesid-vendi, eriti aga neid, kes lapsendamis-dokumentidele veel alla kirjutanud ei ole. Mõtle nendele selles pühadeeelses ajas. Ja hoolitse nende eest. See palve tuleb minu armastavast isasüdamest. Tee oma silmad lahti ja vaata – Sinu ümber on palju õnnetuid inimesi, kes ei oota ainult leivapalukest – kuigi seda ootavad mõned neist ka väga – oma murede ja hädade poolt küüruvajutatud minu lapsed, kelle hulgast paljud on minu kadunud pojad ja tütred – ootavad soojust, tähelepanu ja julgustust. Nende kinkide jaoks pole suurt rahakotti vaja – piisab üksnes sellest, et lubad mul Sind juhatada ja teed mulle oma päevas ruumi. Sa ei kujuta ette, kui suur kingitus on ühele üksildasele inimesele luust ja lihast kaaslane, kes pöörab talle tähelepanu, tunneb tema tegemiste vastu huvi ja astub tema kõrval kas või mõned meetrid tema teel. Naeratus ei maksa midagi, ometi võib see päeva teiseks muuta. Pealegi, minu Poeg, kelle ma Sulle juba palju aastaid tagasi pühadekingina saatsin, tuleb Sinuga ühes. Ta on ju lubanud olla Sinuga koos iga päev kuni maailma ajastu lõpuni.
Panen Sulle südamele ka vanad ja haiged, Sa saad ka nende heaks midagi teha. Sa ei kujuta ette, kui suurt rõõmu võid Sa mõne inimese ellu tuua – ja Sinu pühad saavad tõelisteks pühadeks Sinu südames.
Paljudel Sinu õdedel-vendadel on kombeid ja harjumusi, mida Sina õigeks ei pea, aga ära lükka neid eemale, ära hõõru neile nende eksimusi nina peale, vaid armasta neid nii nagu mina. Mul on väga suur valu nende oma laste pärast, kes halbade eluviisidega end hävitavad ning ka oma lähedaste elu raskeks teevad, aga Sina ära pea ennast nendest paremaks – me oleme ju omavahel sageli Sinu nõrkustest rääkinud, ükski neist nõrkustest aga ei pane mind Sind vähem armastama. Te olete kõik mulle nii lõpmata kallid – armasta siis oma nõrgemat kaaslast ja tuleta talle meelde, et ma armastan teda väga. Mäletad, mis ma Sulle varem kirjutasin – mida Sa iganes teed ühele nõrgale ja eksivale inimlapsele, seda teed Sa mulle.
Ära lase end palgata minu vaenlase teenistusse – tema on süüdistuste, mahatallamise, kohtumõistmise, halvustamise ja tagarääkimisele innustamise meister. Teda ei maksa kuulata. Ja kui ta mullegi julges vastu hakata, ei ole Sul lootust talle vastu astuda. Aga minu Poeg Jeesus on teda ristil võitnud – hoia Tema lähedusse.
Ma loodan Sinu peale, aita ja kinnita oma õdesid-vendi. Ja ära juhatuse pärast muretse, ma teen oma osa, ma ju hoolin teist kõigist. Ja ootan teid koju!
Sinu Isa