Selle aasta 30. juulist kuni 1. augustini toimus taas iga-aastane seitsmenda päeva adventistide venekeelne noortelaager.
Juba mitmeid aastaid on Eesti noorte adventistide seas olnud traditsiooniks korraldada kolmepäevaseid noorte laagreid. Laagri korraldamine antakse iga laagri jooksul ühelt linnalt teisele ning seekordseks korraldajaks oli Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna 3. kogudus. Omamoodi traditsioonina toimus Tallinna poolt organiseeritud laager taas Kaberneeme laagriplatsil, mis oli tuttav juba varasematest aastatest.
Vaatamata sellele, et laagrit nimetatakse noortelaagriks, on siia alati oodatud olnud inimesed erinevas vanuses. Ka see aasta polnud mingi erand, kuna kohal oli nii alla aastaseid lapsi kui ka juba ammu pensionieas vanureid. Laager ongi nime saanud pigem organisaatorite järgi, kelleks on ikka olnud noored ja hakkajad inimesed, tänu kellele on sellest kujunenud suurepärane koht koos perega lõdvestumiseks ning Jumalaga tihedamaks suhtlemiseks.
Nagu juba varem sai märgitud, algas laager 31. juulil, reedel, ja kestis kolm päeva. Reede oli pühendatud sisseseadmisele, vastutavad isikud tegid platsi korda, püstitasid suure ühistelgi, korraldasid lõkke ning tegid kõik võimaliku, et laager mööduks ladusalt. Külalised panid aga oma telgi valitud kohtadesse püsti. Rahva tervitamiseks sai asutatud „piirivalve“, kus kaks noort neidu, Kristiina ja Erika, tervitasid saabunuid, registreerisid ning ulatasid igaühele särgi külge kinnitatava värvilise käe isiku nimega. Kokku külastas laagrit sel aastal umber 100 inimest.
Kuna reede oli pühendatud sisseseadmisele, ei toimunud sel päeval midagi suurt, kuid õhtul sai koos kõigiga laupäev tervitatud. Kõik kohalolijad kogunesid lõkke ümber suurde ringi. Tallinna 3. koguduse pastori Vitali Mirošnitšenko ja laagri peamise juhataja Galja juhatusel sai külalistele tutvustatud laagri reegleid ja kodukorda ning kuna lõke põles kogu öö, pandi paika ka öine vahtkond. Ilja kitarrimängu saatel sai ka mitu laulu lauldud. Kogunemine lõppes ülelaagrilise palvega, kus inimesed võtsid üksteisel kätest kinni ning igaüks ütles lühikese palve Jumalale. Õhkkond oli väga emotsionaalne ning täis jagatud rõõmu ja lootust.
Laagri teemaks oli „Puudutus, mis muutis minu elu“. See teema läbis kogu laupäeva ja see päev oli tõesti sündmusterohke. Päev algas juba varakult. Kell 08.00 oli äratus, millele järgnes hommikuvalve lugemine ja hommikune palve. Peale hommikusööki koguneti kell 10.00 suurde telki ning algas laupäevane teenistus.
Hommikune teenistus möödus sarnaselt kirikus toimuvale, isegi suur osa koorist oli kohal ning esitas mõne laulu. Tundideks löödi rahvas gruppideks ning mindi mööda kogu laagriplatsi laiali, et saaks ilusat päeva ja loodust nautides arutleda Jumala Sõna üle. Jutluse pidas noor Ruslan Karlov.
Laupäevane lõuna oli ühine ning laua katmist ja toidu valmistamist juhatas pastor Vitali abikaasa Valja.
Õhtul toimus aga laagriteenistus, kus värviliste käepaelte järgi rühmadesse jagatud grupid pidid esitama pooletunnise kava. Gruppe oli kokku neli. Kavade teemad oli antud ning iga teema puudutas ka üldist laagriteemat. Kava koostamiseks olid täiesti vabad käed.
Õhtusest programmist võis selgelt näha, et kõik me olema väga erinevad ja huvitavad inimesed, kuna iga kava oli omapärane. Oli kuulda ilusaid laule, naljakaid, kuid huvitava ja tõsise sisuga näidendeid, Piibli abil oma teema lahti seletamist ning, mis kõige haaravam, ka isiklikke kogemusi. Leidus julgeid ja avameelseid inimesi, kes tulid kõigi ette ning rääkisid oma isiklikest kogemustest Jumalaga; raskustest, mis said koos Temaga üle elatud, ja rõõmudest, mis Temaga jagatud. Kokkuvõtvalt sai teenistuse ajal nii naerda kui nutta ning end ümbritsevate sõprade kohta rohkem teada.
Õhtul sai sarnaselt reedese tervitamisega laupäev ka üheskoos ära saadetud. Peale päikeseloojangut näidati aga ajaloolist filmi juutide elust keskaegses Firenzes.
Pühapäev sai pühendatud juba spordile. Peale hommikuvalve lugemist ja hommikusööki hakati lõkkeplatsi mänguplatsiks muutma. Sport on tugev side, mis aitab noori inimesi ühte liita. Ühise naeru ja nalja saatel on kergem sõpru leida ning uusi tutvusi tugevdada. Taas traditsioone mainides, viidi läbi ka mitu võrkpallimatši, mis on meie noorte seas alati üks populaarsemaid mänge olnud. Peale seda voolas kogu rahvas nagu üks mees randa. Mere ääres sai veedetud nii mõnigi tund vees hullates ja rannas päevitades.
Laager lõppes asjade kokkupakkimisega. Kuna igaühel olid tema ülesanded selged, siis toimus pakkimine kiiresti ja ladusalt ning südamlike hüvastijättude saatel lahkuti laagriplatsilt tagasi igapäevaellu, olles küll füüsiliselt väsinud, kuid vaimselt energiat täis!
Kohtumiseni järgmisel suvel!
In English