„Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: „Tõuske, minge siit paigast ära, sest Issand hävitab selle linna!” Aga oma väimeeste meelest heitis ta nalja.” (1Ms 19:14)
Lott tõesti üritas. Lõppude lõpuks oli ta jäänud inglite sõnu uskuma. Niisiis otsis ta üles oma tütarde peigmehed ja kutsus neid oma perega kaasa tulema, linnast väljuma, sest Issand kavatses selle hävitada. Ent noored mehed ei uskunud teda. Nad arvasid, et ta teeb nalja. Ja nad hukkusid koos ülejäänud linnaga.
Miks ei uskunud siis need noored mehed inimest, kellest pidi saama nende äi – mees, keda nad pidanuks austama ja kellest lugu pidama? Sellepärast, et Lott oli kaotanud oma usaldusväärsuse. Ta oli ümbritsevast kultuurist nii läbi imbunud, et kui ta üritas oma lähedastega Jumalast rääkida, ei hakanud nood teda kuulamagi. Elanuks ta jumalakartlikku elu hoolimata sellest, mille keskel ta asus ... olnuks ta Issanda elav tunnistaja, ka rasketes olukordades ... siis oleksid tema tulevased väimehed ilmselt tema hoiatustele tähelepanu pööranud, sest tema elu peegeldanuks kuni selle hetkeni lähedast osadust Issandaga. Ent paraku ei erinenud Lott väliselt Soodoma elanikest. Ta elas paljuski samamoodi nagu ülejäänudki. Miks pidanuks siis keegi kuulama tema hoiatust Jumalalt, kui tema elu ei tunnistanud Jumala lähedalolust?
Hirmuäratavas maailmas, kus me täna elame, peaksid meie kirikud rahvast pungil täis olema. Aga nad ei ole. Miks? Sellepärast, et enamik tänaseid kristlasi on silmatorkavalt sarnased neid ümbritseva maailmaga. Kristlased ületavad kiirust (rikkudes sellega seadust), kiruvad kaasliiklejaid, räägivad kahemõttelisi nalju, petavad maksuametit ja oma abikaasat, peksavad oma lapsi, tarvitavad alkoholi ja narkootikume, räägivad teisi taga (nimetades seda silmakirjalikult eestpalve vajaduse edastamiseks), vihkavad, kadestavad, maksavad kätte ja teevad kõike muud, mida neid ümbritsevad inimesedki. Kui nüüd keegi hakkab huvi tundma Jeesuse vastu ja näeb, et end kristlaseks nimetav inimene käitub täpselt samuti nagu ülejäänud maailm, siis mis põhjusel peaks too Jeesuse vastu huvi tundev inimene veelgi sellest huvitatud olema? On erakordselt keeruline rääkida lootusest, mida Jeesus pakub, kui rääkija enda elustiil peegeldab lootuseta elu.
Pea meeles, meie teod ei silluta teed taevasse. Jeesus avas taevaväravad siis, kui lubas end ristile naelutada. Kuid meie teod peegeldavad meie armastust Tema vastu. Kui suur armastus peegeldub sinu elust?
„Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on. Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.“ (Mt 5:14-16)
Bonnie Ricks
Tõlkinud (autori loal) Jana Rosin
In English