Koguduse president esitas südamliku üleskutse koos edasi minna

„Kui Jumala rahvas koguneb, esindades meie ülemaailmset kogudust, on see tõeline pidupäev. Ja ma usun, et täna on meil just selline pidupäev,“ ütles peakonverentsi (PK) president Erton Köhler 10. oktoobril oma iga-aastase pastoraalse sõnumi alguses. Pöördudes enam kui 300-liikmelise PK nõukogu poole, kes olid kogunenud koguduse peakorterisse Marylandis Ameerika Ühendriikides. Köhler adventjuhte kutsus üles uuendama Piiblis sätestatud pühendumust Jumala poolt antud missioonile.

„See hingamispäev ja see aastakoosolek on suurepärane võimalus tugevdada meie ühtsust ja pühendumust olla kogudus, mis tugineb alati Piiblile ja keskendub misjonile,“ ütles Köhler.

Meie sünnitunnistus

Köhler tugines oma sõnumis Ilmutusraamatu 10. peatükile, mida ta nimetas seitsmenda päeva adventistide koguduse sünnitunnistuseks ja hetkeks, mil meid kutsuti misjonile. Ta seostas seda Ilmutusraamatu 14. peatükiga, kus tema sõnul Jumal „annab sõnumi, mida adventiikumine peab kuulutama“.

Köhler tuletas juhtidele meelde, et sõnumit edastab ingel, kellel on käes avatud raamat. „Adventliikumise sünd on seotud avatud raamatuga, avatud Piibliga,“ ütles ta. „See on üleskutse misjonitööks.“ Sest, nagu ta jätkas, „meie kogudus sündis raamatu avamisest ja prohvetlike ennustuste uurimisest … ning selle sõnumi jagamisest maailmaga.“

Ta rõhutas, et Ilmutusraamatu sõnumit tuleb kuulutada valju häälega, mis tähendab „kutset julgusele misjonitöös“, minnes „Jeesuse nimel tavapärasest kaugemale“.

Köhler rõhutas ka, et Ilmutuse 10. peatüki sõnum on seotud 14. peatüki üleskutsega kummardada Loojat. „Adventliikumine on juba algusest peale kutsutud olema loomisõpetuse häälekandja,“ ütles ta. „Loomissõnum on adventistide sõnum.“

Kiireloomulisuse tunne

Sellega seoses, ütles Köhler, et Ilmutuse 10. peatükk peaks meile kõiges, mida teeme, sisendama kiireloomulisuse tunnet. „Võime tunda end heitununa või kurta [Jeesuse teise tulemise] näilise viibimise üle, kuid meie kutsumus on kasutada maksimaalselt ära aega, mis meil veel on, ja valmistada Jeesuse tagasitulekuks ette rohkem inimesi.“

Köhler tuletas juhtidele meelde, et aastanõukogul vastu võetud otsused ei ole pelgalt halduslikud. „Misjonikavad, põhimõtted, aruanded, eelarveeraldised ja struktuurivalikud peavad olema meie vastus tõsiasjale, et meie aeg hakkab otsa saama,“ ütles ta.

Samal ajal tuletas Köhler juhtidele meelde, et Ilmutuse 10. peatükis on kirjas, et Johannes sööb raamatu ära enne, kui ta ülesande saab. „Sa ei saa kuulutada seda, mida sa pole omaks võtnud ja seedinud,“ ütles ta. „Misjonitöö ilma Jumala Sõna sügava mõistmiseta on tühi.“

Pettumusest kaugemale

Kuid seejärel kannatasid need, kes raamatu ära sõid, niinimetatud suure pettumuse käes, kui Jeesus ei ilmunud päeval, mil nad Teda ootasid.

Jumal „saatis väikese rühma pettunud inimesi, et nad valmistaksid maailma ette Tema teiseks tulemiseks,“ ütles ta. „See on kutsumus, mis algas pettumusega ja lõpeb auhiilguses ja võimus.“

Köhler rõhutas ka Ilmutuse 10:11 põhisõnumit, mida ta nimetas „rekalibreerimiseks, mis ei vaigistanud kogudust, vaid andis [sellele] ülesande. Kibedusest sündis sügavam arusaam, täpsem sõnum ja uuendatud ülesanne kuulutada jälle kogu maailmale.”

„Teise tulemise sõnum ei ole veel täielikult edasi antud. Seda tuleb kuulutada uue tungivusega, kuni Jeesus tuleb,“ ütles ta. „Õnnistatud lootust, mis inspireeris ja innustas 19. sajandi põlvkonda, peab nüüd uuesti kuulutama 21. sajandi põlvkond.“

See on missioon, millel puuduvad geograafilised piirid, rõhutas Köhler. „Ükski ookean ei ole liiga lai, ükski piir ei ole liiga suletud ja ükski kultuur ei saa olla liiga tõrjuv,“ ütles ta. „Meie missioon on ülemaailmne!“

Üheskoos edasi

Tuginedes sellele üleskutsele jõuda kogu maailmani, esitas Köhler kirgliku üleskutse liikuda edasi üheskoos, ühtsena, kui kogudus püüab luua adventgruppe ja -kogudusi piirkondades, kus õnnistatud lootust ei kuulutata, ning kasutada kõiki meediakanaleid misjoni eesmärgil, et kuulutada Jeesuse peatset tagasitulekut. Selles mõttes, ütles Köhler, „on küsimus selles, kas me võtame selle kutsumuse täielikult omaks või vähendame oma pühendumuse tugevust.“

Sellega seoses märkis Köhler: „See aastakoosolek ei ole lihtsalt töökoosolek, vaid aeg isiklikuks ja institutsiooniliseks uueks pühendumuseks. Kasutagem kõike, mis meil on, ja kõike, mis me oleme, misjonitööks. Tehkem misjonitöö Püha Vaimu jõul Jumala kogudus prioriteediks,“ palus ta.

Köhler lõpetas, tuletades PK nõukogu liikmetele meelde, et misjon on palju suurem kui meie, „aga seesama Jeesus, kes andis meile visiooni, annab ka vajaliku varustuse, et olla julged Tema misjonis.“

Selle taustal, ütles ta, on võtmeküsimus: „Kas te olete kaasatud?“

Juhid vastavad üleskutsele

Köhleri üleskutse kajastus ka vestlustes juhtidega, kus mitmed osalejad rõhutasid vajadust minna misjoni kui prioriteedi kinnitamisest kaugemale ning uurida, kuidas see prioriteet kujundab juhtimist, ressursse ja koguduse tööd.

Inter-American divisjoni (IAD) laekuri Ivelisse Herrera jaoks oli oluline Köhleri rõhuasetus Ilmutusraamatu prohvetliku sõnumi kiireloomulisusele. Ta ütles, et Kristuse tagasituleku näiline viivitus on vaid inimeste ajatajus, mitte Jumala plaanides.

„Ilmutusraamatu sõnum on kiireloomuline, see ei luba viivitusi ega aega kõrvaliste asjadega tegelemiseks,“ ütles Herrera. „Seepärast on oluline mõista, et meie kui koguduse olemasolu põhjuseks on kutse kuulutada Kristuse tagasitulekut igale rahvale ja rahvastikule.“

Herrera sõnul kinnitas see sõnum suunda, mille IAD juhid on järgnevateks aastateks paika pannud, sealhulgas suhete tugevdamist Jumalaga, adventkristlikku identiteeti, ühtsust ja täielikku pühendumist misjonitööle.

„Just nii peab Inter-America näitama, kui kiireloomuline on meie kutsumuse täitmine,“ ütles ta.

IAD presidendi Abner De los Santose jaoks peegeldub see kutse algatuses „Iga kogudus – üks kogudus“, mille eesmärk on laiendada adventistide kohalolekut uutesse kogukondadesse.

„See tähendab jõudmist nendesse paikadesse, kus adventiste veel ei ole,“ ütles ta, „sõnumi jagamist nendega ja selle tagamist, et seal, kus kogudust pole, tekiks kogudus.“

Kõik kokku tuua

Küsimus, kuidas tuua kogudus misjoni ümber kokku, leidis vastukaja ka Põhja-Ameerika divisjoni (NAD) presidendi G. Alexander Bryanti jutus. Bryant ütles, et Köhleri väide, et „misjon on ravim Jumala kogudusele“, tõusis esile, sest misjon võib isegi erinevuste keskel ühist alust pakkuda.

„Ükskõik kus te teoloogilisel spektril asute, saame kõik kokku tulla misjoni juures,“ ütles Bryant. „See näitab kõike õiges perspektiivis.“

Bryanti jaoks tõstatas see uuendatud fookus ka praktilise küsimuse sidususe kohta. Ta ütles, et Põhja-Ameerika unioonid ja liidud on kaasatud arvukatesse misjoniprojektidesse üle kogu maailma, mõnikord teadmata, et teised kiriklikud üksused tegutsevad samades kohtades.

„Mis oleks, kui me ühendaksime jõud?“ küsis ta, viidates võimalusele saavutada suurem mõju, kui kiriklikud organisatsioonid koordineerivad oma ressursse ja jõupingutusi. NADi rõhuasetus „Koos misjonitöös“ on tema sõnul tihedalt seotud algatusega „Mission Refocus“ ning on ajendanud juhte ümber mõtlema, kuidas nad saaksid oma tööd tõhusamalt siduda.

Sõudmine, mitte paadi kõigutamine

Lõuna-Aafrika ja India ookeani divisjoni president Harrington Akombwa ütles, et üks lause Köhleri jutlusest jäi talle eriti meelde: „Sa ei saa paati kõigutada, kui oled hõivatud sõudmisega.”

Akombwa jaoks väljendas see illustratsioon ideed, et misjon on koguduse ravim. Kui liikmed on aktiivselt evangeeliumitöösse kaasatud, on neil vähem ruumi tarbetuteks vaidlusteks ja kriitikaks ning rohkem põhjust üksteisega koostööd teha.

Akombwa seostas „Mission Refocus“ algatust ka vajadusega suunata ressursse kohtadesse, kus adventistide töö on vähene kus seda pole üldse. „Töö ei lõpe meie territooriumil enne, kui see on lõppenud kõikjal, enne kui oleme jõudnud igasse paika,“ ütles ta.

Kohaliku koguduse tasandil

Kutse kõlas kohaliku koguduse tasandil teisiti, kuid kandis endas sama pakilisust Lõuna-Korea pastor Sujin Kwonile. Kwon on pastoriametis väikeses koguduses, kus on umbes 40 regulaarset külastajat, kellest paljud on vanemad liikmed. Ta tunnistas, et on raske jõuda uute inimesteni kogukonnas, kus elanikkond väheneb ja paljud noored on kolinud suurematesse linnadesse.

Kwon ütles, et tema kogudusest on lahkunud paljud lapsed ja noored, kes varem seal käisid, kuid ta usub, et kogudus peab taas tegema sihipäraseid jõupingutusi, et jõuda nooremate põlvkondadeni.

„Me peame seda uuesti tegema,“ ütles ta.