Mäejutlus

Mis on Mäejutlus? Miks see nii populaarne on? Missugune osa sellest jutlusest sind isiklikult enim puudutab?

Mäejutlus (mõnikord nimetatakse seda ka Suureks Jutluseks) on ilma igasuguse kahtluseta Matteuse silmapaistvaim kompositsioon. See on eetiliste ja religioossete õpetuste harmooniline meistriteos, mis hõlmab teada-tuntud teemasid nagu õndsakskiitmised (Mt 5:3–12), Meie Isa Palve (6:9–13) ja elu kuldreegel (7:12).

See jutlus on lääne tsivilisatsiooni mõjutanud äärmiselt palju. Poliitikud tsiteerivad õndsakskiitmisi, võttes selle teatud mõttes platvormiks. Paljud väljendid sellest on meie keelekasutusse tulnud ja neid kasutatakse laialdaselt, ka mittekristlaste seas: maa sool (5:13), teise põse keeramine (5:39) ja hundid lambanahas (vt 5:17). Ameerika Ühendriikide kolmas president Thomas Jefferson ütles lahti suurest osast kristliku usu elementidest, ent oli veendunud, et Ameerika Ühendriigid peaksid oma rajamisel aluseks võtma Mäejutluse ja kümne käsu moraalsed põhimõtted.

Selles artiklis keskendun Matteuse evangeeliumis kirja pandud õndsakskiitmistele. Tavaliselt peetakse õndsakskiitmisteks kaheksat ütlemist Mt 5:3–10. (Luuka evangeeliumis on neli õndsakskiitmist (6:20–23), Johannese evangeeliumis on vaid üks (20:29). Ilmutusraamatus on seitse õndsakskiitmist, eraldiseisvate ütlemistena (1:3; 14:13; 16:15; 19:9; 20:6; 22:7; 22:14). Sõna „õnnis“ on tuletatud ladina sõnast beati (õnnistatud, õnnelik). Neid teatakse ka makarismide nime all, see sõna tuleb kreeka sõnast makarios, mis tähendab samuti õnnelikku või õnnist.)

Meisterõpetaja

Erinevalt teistest moraalijüngritest õpetab Jeesus jumaliku väe ja autoriteediga (exousia), ja tänu sellele volitusele ärkab uus vaimsus. Jeesus peab Mäejutluse Galileas ühe tundmatu mäe jalamil, kuhu Jeesus oli jüngrid enda juurde kogunud.

Matteuse evangeeliumis juhtub väga palju olulisi sündmusi just mäel: kiusatused (4:8), muutmine (7:1), jüngritega hüvastijätmine (28:16). Matteuse 5:1 tegevuspaik ja Moosese ning Iisraeli rahva kogenemine Siinai mäe juures (2Ms 19) – nende kahe loo vahel on ilmsed paralleelid. Just mäel kohtus Vana Testamendi jumalik käskjalg Jumalaga ja just mäel andis Jumal talle kümme käsku (2Ms 20). Matteus kirjutab, et Uue Testamendi jumaliku väe ilmutaja, Jeesus Kristus, rääkis oma jüngritega mäejalamil (Mt 5:1, 2). Kristlaste jaoks on õndsakskiitmised kümne käsu kõrval Jumala tahte väljendus, tuues meie silma ette väärtused, mille Jeesus esikohale seadis. Õndsakskiitmistega Jeesus lohutas jüngreid, kes olid kogunenud Tema jalge ette, Ta lohutas kõiki oma tulevasi järglasi.

Mäejutluses on üheksa õndsakskiitmist:

1. “Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.“

2. „Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.“

3. „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.“

4. „Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.“

5. „Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.“

6. „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.“

7. „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“

8. „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.“

9. „Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!“

Esimesel kahel õndsakskiitmisel on palju paralleele Jesaja 61. peatükis. Prohvet Jesaja rääkis tulevastest õnnistustest, mis saavad osaks Issanda omadele.

„Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid“ (Js 61:1, 2).

Uus Testament tõlgendab seda prohvetikuulutust messiaanlikust või eshatoloogilisest (lõpuaeg) vaatepunktist. Jeesus tsiteeris Jesaja prohvetikuulitust, et õnnistada vaeseid ja tõotada neile osa Jumala tulevases kuningriigis. Jeesus rääkis jüngritega, Ta oli teadlik, et Tema on Jumala võitu, Temale on antud Vaim tuua esile tõotatud õnnistused (Lk 4:16–21; Mt 11:5). Lõplik pääsemine on alles ees, kuid Jeesuses on lunastus teoks saanud. Jeesuse nimes sisenevad vaimust vaesed (st kes on alandlikud mõistma oma vajadust Päästja järele) Jumala kuningriiki („Jumala kuningriik“ oli Matteusele väga loomuomane fraas, väljendamaks Jumala suveräänsust).

Inimlik jõud või enesega hakkamasaamine ei ole Jumalale kunagi muljet avaldanud. Teda tõmbab pigem nende poole, kes on nõrgad ja seda ka tunnistavad. Jeesuse sõnul on see üks omadusi, mida Jumal õnnistab. Vaimus vaene olemine tähendab vaikivat nõusolekut ja tunnistamist: ma sõltun Jumalast; see muudab meid alandlikuks ja ennetab uhkuse sündi meis. Esimene õndsakskiitmine on kõigi meie jaoks julgustav sõnum, kuna mitte keegi meist ei saa ise hakkama.

Teine õndsakskiitmine on esimese variatsioon. „Õndsad on kurvad“ on teine sõnastus nende kohta, kes vajavad Jumala abi. Johannes kirjutab Ilmutusraamatus, et Jumal ise „pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud“ (21:4). Jeesus on juba siin maa peal toonud häid sõnumeid vaestele ja lohutanud oma teenistusega kurbi.

Kolmas õndsakskiitmine, mida on mõjutanud Ps 37:11 ja Js 60:21; 61:7, ülistab alandlikkuse voorust. Tõotatud maa vallutamine, millest on sageli kirjutatud ka kui maa pärimisest (vt 5Ms 4:1), rõhutab mõtet, et see maa ei saanud iisraellaste omaks mitte inimeste tegevuste tulemusena, vaid see oli Jumala and. Jeesus oli õrn, alandlik ja kannatlik, Ta kutsus oma järglasi üles seda eeskuju järgima, kui nad valmistuvad kuningriigi pärimiseks (Mt 11:28–30; 25:34).

Neljanda õndsakskiitmise taga kumab mõte Jumala ustavusest lepingusuhtele oma rahvaga. Inimene, kelle kohta öeldakse õige või et tal on õigus, peab olema „õige Jumalaga“, see tähendab, et ta elab lepingusuhtes Jumala ja ligimesega. Õigus on Jumala and (Js 61:3), Matteus viitab sellele korduvalt kui kuuletumisele ja Jumala tahte järgi elamisele (3:15; 5:20; 6:1, 33; 21:32). Jumal õnnistab neid, kes võtavad vastu Tema anni olla õiges suhtes Temaga ja teha Tema tahet.

Viies õndsakskiitmine kirjeldab Jumala omadusi. Piibellikul (peamiselt jumaliku) armu kontseptsioonil on kaks olulist komponenti: andeksandmine süüdlastele (nt 2Ms 34:6, 7) ja abi abivajajatele (2Ms 22:27). Viiendas õndsakskiitmises rõhutab Matteus andeksandmist kui esmast elementi (v t Mt 6:14, 15; 18:23–35). Mida enam me teiste suhtes armu osutame, seda täiuslikumaks saame Jumalas, kui võtame vastu Tema armu (5:48; Lk 6:36).

Kuuenda õndsakskiitmise taustaks on Ps 24:3–6. Selles õndsakskiitmises on omavahel seotud südamepuhtus ja võimalus olla Jumala lähedal. Rituaalse puhtuse ja südamepuhtuse kontrast on Matteuse jaoks eriti huvitav teema. Südamepuhtus keskendub õiglasele ja armurikkale käitumisele, see on väga tugeva rõhuasetusega teema Jeesuse ütlemistes ja Matteuse evangeeliumis (5:21–48; 9:13; 12:7). Jeesus kutsub meid tegudele, millel on puhtad motiivid, nagu lepitus, õrnus, arm. Jeesuse jüngrid imiteerivad oma Päästjat, väljendades armastusetegusid, millel ei ole piire.

Seitsmes õndsakskiitmine annab mõista, et inimeste vahel seatakse sisse rahu ja harmoonia. Mõned uurijad on Matteuse õndsakskiitmise mäge samastanud lõpuaja Siioni mäega, tuues esile, et seitsmenda õndsakskiitmise juured on Js 2:1–4 salmides. Rahu on Jumala and ja vana Testament kujutab Jumalat rahutegijana. Uues Testamendis on Jeesus Jumala võitu, rahu vürst, kes ühendas oma surmas juudid ja paganad (Ef 2:14). See õndsakskiitmine on tõotus sellest, et rahutegijad saavad osa Jeesuse Jumala Poja olemusest (Mt 3:17; 4:3, 6) ja neist saavad Jumala uue ühiskonna liikmed.

Kaheksas õndsakskiitmine on meeldetuletus sellest, kui me vajame sellist meeldetuletust, et kristlus on kultuurideülene. Kristuse järgijaid, kes elavad kooskõlas püha ajaloo usukangelaste kogemusega (Hb 11), kutsutakse üles kannatama ära füüsiline, emotsionaalne ja vaimulik tagakiusamine, kui nad on teel Jumala kuningriiki Teda austama.

Üheksas ja viimane õndsakskiitmine on ainuke, kus kasutatakse mitmust („õndsad olete teie“), see toob väga selgelt esile jüngerluse teema, mis on terve jutluse kese. Õndsakskiitmine kõrvutab eelseisva tagakiusamise ja rikkaliku tasu tulevases kuningriigis. Neid, keda kiusatakse taga sellepärast, et nad on Jeesuse järgijad, saavad tõeliselt õnnistatud.

Uue tungivusega

Õndsakskiitmised sisaldavad endas Jumala kuningriigi sõnumit, mida Jeesus, „teine Mooses“, Jumala rahvale esitab. Kuigi õndsakskiitmiste puhul ei saa eitada nende eetilist väge, on nad peamiselt lohutuseks ja tõotuseks neile, kes jäävad Jeesuse järgijaina ustavaks Jumala kuningriigi eesmärgile. Pole peaaegu midagi, mida Jumal ei teeks meestele ja naistele, kes on pühendunud Jumala kuningriigi teenimisele: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33).

Õndsakskiitmised on vana lepingu seadus uues kuues: Jumala kauaoodatud valitsusaeg koitis Jeesuses, meie Vahemehes ja Lunastajas. Lepingul on nüüd uus sära. Õndsakskiitmistes seatakse meid vastamisi Jumala nõudmistega, mis on esitatud täiesti uues vormis ja õndsakskiitmistega palub Jumal meid kuuletuda.

Armurikas Isa, täname Sind Sinu Sõna ilu eest. Täname Sind väljakutse, lohutuse ja tõotuse eest, mida võime õndsakskiitmistest saada. Tõmba meie südant enda poole, oo Jumal, ja anna meile armu ning usku teha Sinu tahtmist. Aamen.

Daniel S. Dapaah on Virginias asuva John Lelandi Teoloogiaõpingute keskuse professor.