Kammerkoor Ootus laulis teist korda laulukaare all

Juuli alguses toimunud 28. laulupeol „Iseoma“ osales ka adventkoguduse Ootuse koor. Ootusele oli see teine laulupidu, selle lauljatele ja koori dirigent Helerin Lehtlale aga üsna mitmes. „Minu esimene laulupidu oli 1990. aastal, sealt edasi ei ole ühtegi pidu vahele jäänud,“ ütles Helerin.

Ootuse laulja Sander Kalmus ütles peol osalemise kohta, et kui tehti ettepanek minna, siis õige vastus on: „Lähme!“ Helerin sõnas, et peole registreerimine tuli orgaaniliselt. „Arvestades seda, missuguse intervalliga Ootus koos käib – me oleme projektkoor, harjutame kord kuus ühe pika päeva, ja laulupeo repertuaari raskusastet –, ei saanud nii, et tuleme kokku ja hakkame ükshaaval partiisid läbi harjutama. Eeldus oli, et partii on kodus selgeks õpitud ja harjutusel hakkasime kokku laulma.“ Helerin kiitis Ootuse liikmete valmidust iseseisvat tööd teha: „Ma olen tänulik Ootuse lauljatele, et nad võtsid vaevaks ja harjutasid päriselt ise. See teeb üldise töötegemise ka lihtsamaks, kui näed, et inimesed päriselt tahavad. Oli kokkuhoidev ja mõnus, mulle meeldis.“ Selle mõttega tulevad kaasa ka lauljad. „Kõik meie proovid ei olnud lihtsalt sellised, et tuleme kokku ja teeme läbi, oli kogukondlik tunne. Meil oli eesmärk ja tore perekondlik õhkkond,“ ütles Merilin Peetson.

Laulupeole soovivad koorid peavad läbi tegema eelproovid, mille põhjal antakse tagasisidet ja otsustatakse, kas koor saab laulukaare alla. „Peole pürgijaid oli erakordselt palju,“ tõdes Helerin ja lisas, et alati on suur rõõm, kui vastus tuleb jaatav. „Koorile antakse pärast eelproove isiklikku tagasisidet ja on tore, kui keegi sinu pingutust märkab ja hea sõnaga hindab. Suurem osa Ootuse koosseisust on noodilugejad, mis teeb nendega igasuguse harjutusprotsessi oluliselt hõlpsamaks, see on väga suur asi. Tagasiside on vaieldamatult kasulik. Koorijuht on kogu aeg koori juures ja selle kõlaga harjunud. On väga kasulik, kui tuleb keegi, kes on sinust märksa suurem asjatundja, ja juhib mingitele asjadele tähelepanu. Minu jaoks on see väga väärtuslik tagasiside.“

Selle peo enim südamesse läinud laulude kohta sõnas Helerin, et laulupeo repertuaaris on alati selliseid laule, mis on alguses suur väljakutse. „Kõige armsamad on lõpuks laulud, mis on alguses kõige raskemad. Selle peo eripära oli, et kahe kontserdi peale kokku oli uskumatult palju vaimulikku repertuaari, see oli väga tore ja väga ilus. Mul on päris keeruline leida veel ühte niisugust laulu kui Pärt Uusbergi „Et kiitke Jumalat“, see on niivõrd ilus. Kuulad ja mõtled, kuidas saab olla üks asi nii kirja pandud.“ Lisaks sellele mainis Helerin laulu „Oh Aadam, sino essitüs”: „Ju see kõnetas meid kõiki. See on murdekeelne väga ilusa sõnumiga ja muusikaliselt hästi õnnestunud laul. Millal tuli 6. juuli kontserdil päike välja?“ Sellele küsimusele vastavad Ootuse koori lauljad. Margit Peetson: „Inimesed hüüdsid laulu ajal. Uusberg ei saanud ise arugi, mis toimus, aga tema selja taga tuli samal ajal päike välja. See laul on ju lunastuslugu.“ Merilin Peetson: „Mulle meeldis, kuidas vihma kallas, see oli nagu õnnistusvihm. Ja selle tipuks oli, kui Aadama laulu lõpus tuli päike välja.“

Helerin mainis peo ühe tipphetkena ka alati laulupeo repertuaari kuuluvat „Mesipuud“: „„Mesipuu“ oli minu jaoks seekord eriline. Olin seal, kus kõik dirigendid – rahva ja lauljate vahel. Mul oli 7-aastane Aliise kaasas, ta oli väga kustunud juba ja istus mu jalgade juures. Kui „Mesipuu“ algas, siis tõstsin ta sülle. Kui ta nägi kõiki neid tulukesi ümberringi, siis oli see talle tõeline vau-elamus. Ta ütles: „See on nagu miljon tähte!“ See hetk võiks talle meelde jääda. Minu jaoks oli sel ka sümboolne tähendus: kui oluline on tõsta oma silmad üles, mitte vaadata maad, aga vaadata ülespoole.“

Helerin sõnas nädala eest olnud peole tagasi vaadates, et settib veel muljeid, kuid üks on kindel: see oli üks ilusamaid laulupidusid üldse. „Inimestel on vaja kohta, kuhu kokku tulla ja korraks mõelda selle peale, et Eesti riik on enamat kui igapäevaelu mured ja poliitilised kemplemised. Aatelisus joonistus sel korral väga jõuliselt välja. Aeg on selline liigestest lahti ja seda enam on vaja korraks tulla rahvana ühte kohta kokku. See on tähtis, ja ka see, et lapsed saavad sellest osa, näevad ilusaid asju.“ Ootuses laulnud Maarja Kiplok on nõus: „See oli ülim tunne, minu jaoks püha. Kui vähegi võimalik, siis kolme aasta pärast jälle.“ Sander lisas, et ootused olid kõrged ja pettuma ei pidanud. „Laulupidu on kooris laulvale inimesele selline koht, kus ikka käiakse. See on äge! Ei oskagi kirjeldada seda tunnet seal.“

Helerin väljendas tänu koori liikmetele: „Olen hästi tänulik kõigile. Olen tänulik, et olen saanud selles protsessis olla ja et on inimesi, kes on selles kaasas.“ Tänumeelt väljendavad ka lauljad. „Suur tänu Helerinile, ta tegi vapustava töö ära,“ sõnasid Margit ja Merilin kui ühest suust.