Vend Mart kinkis läinud aasta aprillis ühele armsale vanamemmele kassettmaki, millega ta saab kuulata kassettidele lindistatud jutlusi. Lisaks temale on lisandunud jutluste kuulajaskonna hulka ka hoolealuseid naabertubadest. Need inimesed on väga tänulikud. Nad igatsevad igal võimalusel kuulata Jumala Sõna, seda enam, et kirikus käimine pole kõigile võimalik juba nende tervisliku seisundi tõttu.
Ühe sügisese külaskäigu ajal lubasime, et tuleme jõulude paiku jälle. Lähenesidki jõulud ja me harjutasime ja õppisime uusi laule nii hingamispäeviti, võimaluse korral ka nädala sees Anne ja Mardi kodus. Ühel sellisel lauluproovil tuli meil mõte, et kui pakuks ka Koeru hoolealustele jõulude ajal midagi enamat kui tavakülastusi tehes. Ja mitte ainult mõnele neist, vaid kõigile, kes soovivad. Nii sündiski mõte korraldada Koeru hooldekodus kontsert-jumalateenistus. Vend Mart asus kohe tegutsema. Ta võttis ühendust sealse direktoriga ja pandigi paika külastuse kuupäev. Õde Annel tekkis mõte kaasa võtta ka midagi suupärast. Kuna meil koguduses on veel õunu, otsustasimegi nende kasuks. Taevaisa hoolde usaldatuina jäime seda päeva pikisilmi ootama.
28. detsembril võtsime kaasa rõõmsa meele ja sooja südame, kastitäie õunu ja piparkooke ning asusime Koeru poole teele, taas end Jumala hoolde usaldades.
Hooldekodus võttis meid vastu saalitäis inimesi, kokku umbes viiskümmend. Sealsete hoolealuste hulgas on palju vaimu- ja füüsilise puudega hoolealuseid, lisaks muidugi ka vanurid. Nemadki vajavad midagi enamat kui igapäevane toit ja hoolitsus – nad vajavad armastust, teadmist, et keegi neist hoolib.
"Jumal armastab igaüht ja hoolib kindlasti ka teist!" See oligi meie peamine sõnum neile. Kontserdi kava pani kokku õde Anne. Selles oli luuletusi, viiulimängu ja üsna mitu laulu. Jumala Sõna jagas Paide adventkoguduse pastor Toivo Kaasik. Peale kontserti jagasime kuulajaile piparkooke ja õunu. Tore oli näha nende inimeste silmis rõõmu. Seejärel külastasime vanu tuttavaid: vanamemm Meerit, kes on Paide baptistikoguduse liige, ja tema toakaaslast Hellet. Ei saa märkimata jätta, et need inimesed oskavad rõõmu tunda sellest, mis neil on. Meie, kellel on rohkem võimalusi, kes me saame koguduses käia igal hingamispäeval, kipume nurisema ja oleme rahulolematud. Meil on, mida neilt õppida. Meeri toakaaslane on vaimupuudega keskealine naine. Ta on nagu üks armas viieaastane laps. Imekspandav on tema juures see, et kuigi ta ei taju kõike nii nagu täiskasvanud, oskab ta teistele palju rõõmu tuua, valmistades mitmesuguseid toredaid esemeid lihtsatest kättesaadavatest materjalidest. Tema töövahendid on paber, papp, käärid, liim, pliiats, vahel ka piimapakendid ja kilekotid. Tema näppude vahelt tuleb toredaid esemeid, alustades pildiraamidest ja lõpetades kirikutega. Kõige imelisem on aga näha tema lapselikku usku Jumalasse. Tema palved on lihtsad ja siirad.
Kui me hooldekodust lahkusime, saatsid meid sõnad: "Tulge ikka meid külastama!" Ja meiegi teame, et läheme taas "rõõmu abimeestena" sinna tagasi.
„Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse“ (Õp 11:25). Veel ütleb Jumala Sõna Luuka evangeeliumi 14 peatüki salmides 13 ja 14: "...vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid, siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel."
Armas sõber! Mina võin täna öelda, et sain ühe kogemuse võrra rikkamaks. Usun, et me kõik, kes me seal käisime, kogesime sedasama rõõmu. Kindlasti on igaüks meist mitmetel eluhetkedel tundnud andmisrõõmu, mis tihti on suurem kui rõõm saada. Õndsam on ju anda kui võtta!
In English