30. oktoobrist kuni 3. novembrini Montenegros Budvas toimunud Trans-Euroopa divisjoni (TED) aastakoosolekul rääkis divisjoni esimees Daniel Duda, mis on TEDi territooriumil asuva koguduse perspektiiv suures plaanis.
Duda avas oma kõne küsimusega: „Miks me siin oleme?“ Kuulati esitlusi, mille olid ette valmistanud koguduste esindajad, liitude, unioonide ja misjonipõldude juhtkonnad. „Mis on meie olemasolu eesmärk? Kui adventliikumine on 180 aastat pärast suurt pettumust ikka veel siin, siis peab midagi veel juhtuma,“ ütles Duda.
Sel aastal, kui keskendutakse TEDi kolmandale strateegilisele eesmärgile – paljundada kogukondi uutes kohtades –, selgitas Duda, kuidas see fookus on kindlalt seotud kahe esimese strateegilise väärtusega: armastuse levitamine ja eluaegsete jüngrite kasvatamine.
Kui Duda kirjeldas mõne meie koguduse vaimulikku DNA-d, naasis ta vajadusele elukestva jüngerluse järele. „Kas meil on uusjüngrite jüngriks saamise protsess?“ küsis ta. „Kui otsijatest saavad järgijad,“ mõtiskles ta, „ja järgijatest saavad liikmed, kas see võidab maailma? Või korrutame me lihtsalt oma düsfunktsionaalsust?“
Viie „Kas me ootame?“ küsimusega kutsus Duda juhte oma ootusi kõrgemale seadma: „Kas me ootame, et meie koguduse liikmed armastaksid rohkem oma perekonda? Et nad armastaksid teisi inimesi rohkem? Kas me ootame, et nad teeniksid rohkem neid, kes on puuduses? Või on kristlus enesekeskne tarbimishimu, kus Jeesus õnnistab mind, mind, mind, mind, mind? Kas me ootame, et nad hooliksid rohkem inimestest, kes räägivad teist keelt, kes on teise nahavärviga või kes on pärit teistsugusest kultuurist? Kas me ootame, et nad ei jätaks oma kogudust, arvestades, et on inimesi, kes on teistsugused kui nemad, kes riietuvad teisiti, kes söövad teisiti? Või ütlevad nad: „Nad on minu koguduse varastanud ja see ei ole enam see, mis ta varem oli“? Kas me eeldame, et nad ei ole kergesti ärritatavad ja et neis ei ole kohtumõistvat vaimu?“
„Kui seda ei juhtu,“ ütles Duda, „siis me ei kasvata Jeesuse jüngreid.“
Uued kogukonnad – jüngerluse uus paradigma
Seejärel lõi Duda pildi sellest, kuidas olemasolevad ja uued koguduse kogukonnad peaksid toimima.
1. Kõikide tasandite juhid peavad olema jüngerluse eeskujuks ja õpetajaks – mitte päästmise eeltingimusena, vaid pöördumise loomuliku arenguna.
2. Jüngerlus on midagi, mida me kogeme kogukonna osana. Vastasel juhul taandub see ebatervislikuks enesevaatluseks, mis paneb end süüdi tundma või kohut mõistma.
3. Legalismi tuleb vältida, kaasates hoolikalt jüngerluse pühakirjalisi, teoloogilisi, kiriklikke ja psühholoogilisi aspekte.
4. Minge kaugemale kui lihtsalt koguduse liikmelisuse loendamine hingamispäeva hommikul. Suunake kogudus sihipäraselt ümber, et viia inimesed uuestisünni ja jüngerluseni.
5. Kujundage vaimulik kasv tegevuspõhisest lähenemisviisist ümber vaimulikule teekonnale. Igal inimesel ja kogudusel peab olema vaimuliku kasvamise plaan, kus tähelepanu on suunatud järgmisele sammule.
6. Võtke arvesse, et inimesed on erinevad. Töötage välja peamised tulemusnäitajad nende jaoks, kes on järgmistes staadiumites: a) kristlusega tutvumine, b) Kristuse tundmaõppimine, c) Kristuse järgijad ja d) Kristusele keskendunud küpsed usklikud.
Lõppsõnas viitas Duda Paulusele, kes kirjutab kirjas heebrealastele Kristuse järgijatest, kes elavad evangeeliumi piimast ja muutuvad seejärel kuulmispuudulikuks (Hb 5:12–14). Samamoodi tunnevad paljud meie liikmed, et nad on sunnitud hetke kiireloomulisuse tõttu Jumala ees õigeks saama ja teevad hirmul põhineva otsuse, kuid ei suuda edasi kasvada. Duda märkis, et Ellen White pidas seda ideed küsitavaks. „Me elame ajastul, kus valitseb kurjus. Viimse aja ohud tihenevad meie ümber ja kuna ülekohut on rohkesti, siis paljude armastus tardub... Aja pakilisus on kutsunud tungivalt meid üles otsima õiglust ja saama Kristusega sõbraks.“ (Review and Herald, 2.08.1881)
Hingamispäevase jumalateenistuse lõppedes ütles Duda õnnistussõnad, asetades kõik need ootused Issanda ette.
Ühtsuse ja piiritu armastuse Jumal õnnistagu meid kõiki, et me ei näe kedagi „teisena“, vaid kõiki armastatuna.
Olgu meie süda avatud iga inimese teenimiseks ja ülesehitamiseks, teades, et Kristuses ei ole lahkarvamusi, müüre ega piire.
Olgem kõik kaastunde anumad, kes pakuvad armu ilma tingimusteta, headust ilma piiranguteta ja teenimist ilma eelarvamusteta.
Et kõik saaksid kogeda Jumala väge, mis muudab kogukondi ja võtab vastu tingimusteta. Levitagu igaüks seda kõigile enda ümber: igale vanusele, rassile, soole ja kõikidele elualadele.
Kõigevägevam Jumal, muuda meid usuteenuse tarbijatest Jumala armastuse kandjateks igal pool: meie lõhestunud peredes, killustunud naabruskondades ja polariseerunud kogudustes ning sõdadest räsitud planeedil, et me kuulutaksime oma tegudega, et kõik on teretulnud, kõik on armastatud ja kõik on väärt.
Armastagem tänu Isale, Pojale ja Pühale Vaimule nii, nagu Tema on meid armastanud, ja mingem edasi rahus ja rõõmus. Aamen.
Mõtisklus elu üle Kristuse ihus
Duda mõtiskles augustis 2024 toimunud Euroopa Pastorite Nõukogu (EPC) lõpus antud intervjuus nii pastorite kui ka koguduseliikmete teemal. Vestluse arenedes rääkis ta kõrgetest ootustest ja elust Kristuse ihus. Kuidas me suhtume muutustesse? Kuidas saavad pastorid ja liikmed paremini koos töötada? Kas me võime oodata, et Kristuse ihus koheldakse kõiki ilma eranditeta austuse ja väärikusega?