Läbi aegade on Jumal saatnud oma sulased noomima pattu nii maailmas kui koguduses. Ent inimesed soovivad, et neile räägitaks meeldivaid asju, ja seepärast pole puhas ilustamata tõde vastuvõetav.
Paljud reformaatorid otsustasid uuendustöö kallale asudes kasutada koguduse ja rahva pattude noomimisel suurimat ettevaatlikkust. Nad lootsid puhta, kristliku elu eeskujuga juhtida rahvast tagasi Piibli õpetuste juurde. Kuid Jumala Vaim tuli nende peale nii, nagu Ta tuli Eelija peale, kes pidi noomima õela kuninga ja ärataganenud rahva pattu; ja reformaatorid ei saanud jätta kuulutamata Piibli algseid tõdesid, õpetusi, mille kuulutamist nad olid vältinud. Nad olid sunnitud kartmatult kõnelema tõest ja ohust, mis ähvardas inimesi. Nad rääkisid seda, mida Issand neile andis, kartmata tagajärgi. Rahvas pidi hoiatust kuulma, meeldis see neile või mitte.
Samamoodi kuulutatakse kolmanda ingli kuulutust. Kui saabub aeg selle edasiandmiseks suurima väega, töötab Issand alandlike tööriistade kaudu ning juhib nende meeli, kes pühendavad end Tema teenistusse. Töölised saavad võimeliseks oma ülesannet täitma pigem Püha Vaimu võidmise kaudu, kui et õppeasutusest saadava koolituse kaudu. Usu- ja palveinimesed lähevad püha innuga kuulutama sõnu, mida Jumal neile annab. Baabüloni patud paljastatakse. Avalikult kõneldakse riigi autoriteediga kiriku tavade maksmapaneku kohutavatest tagajärgedest, spiritismi sissetungist, paavstliku võimu salajasest, kuid kiirest progressist. Need pühalikud hoiatused äratavad inimesi. Tuhanded ja tuhanded, kes pole kunagi midagi sellist kuulnud, saavad teada, et Baabülon on kirik, mis on langenud eksiõpetuste ja pattude pärast ning taevast saadetud tõe äraheitmise tõttu. Kui inimesed lähevad oma endiste õpetajate juurde küsima: „Kas need asjad on nii?“ esitavad valeõpetajad väljamõeldisi ja ennustavad häid aegu, et rahustada rahva hirmu ja vaigistada ärganud südametunnistust. Kuna aga paljud keelduvad rahuldumast ainult inimeste autoriteediga ja nõuavad selget tõendit: „Nõnda ütleb Issand,“ vihastuvad populaarsed jutlustajad samuti nagu vanasti variserid. Kui hakatakse kahtlema nende autoriteedis, teatavad jutlustajad, et teistsugune kuulutus on saatanast; ning õhutavad pattu armastavaid rahvahulki teotama ja kiusama neid, kes Jumala hoiatused vastu võtavad.
Valguse summutamine
Kui võitlus kandub uutesse paikkondadesse ja inimeste tähelepanu pöördub jalge alla tallatud Jumala käsule, ägendab saatan oma tegevust. Kuulutusega kaasnev vägi muudab neid, kes selle vastu võitlevad, veelgi metsikumaks. Vaimulikkond teeb praegu üliinimlikke jõupingutusi, et takistada valgust paistmast nende karjadele. Kõigi oma käsutuses olevate vahenditega püüavad nad summutada eluliste küsimuste arutlust. Kirik toetub riigivõimu tugevale käsivarrele ning rooma-katoliiklased ja protestandid ühinevad selles töös. Sedamööda, kuidas liikumine pühapäeva maksmapanekuks muutub julgemaks ja otsustavamaks, antakse välja seadus Jumala käsu pidajate vastu. Neid ähvardatakse trahvide ja vangistusega, mõnedele pakutakse mõjurikkaid töökohti ning muid eeliseid tingimusel, et nad loobuvad oma usust. Kuid ustavate kindel nõudmine on: „Näidake meile Jumala Sõnast meie eksitust“ – sama nõudmine, mille esitas Luther samataolises olukorras. Need, keda kutsutakse kohtu ette, kaitsevad tõde nii julgesti, et mõned pealtkuulajad langetavad otsuse pidada kõiki Jumala käske. Nii esitatakse valgust tuhandetele inimestele, kes vastasel korral poleks neist tõdedest midagi teadnud.
Kuulekust Jumala Sõnale peetakse mässuks. Saatanast pimestatuna on lapsevanem karm oma uskliku lapse vastu ja peremees või perenaine rõhub oma käskupidavat teenijat. Armastus kaob; lapsed jäetakse ilma pärandist ja aetakse välja kodust. Pauluse sõnad täituvad täpselt. „Kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.“ (2Tm 3:12) Kui tõe kaitsjad keelduvad austamast pühapäeva hingamispäevana, siis heidetakse mõned neist vanglatesse, teised pagendatakse ja paljusid koheldakse kui orje. Inimmõistusele näib see kaasajal võimatuna, kuid siis, kui Jumala Vaimu tagasihoidev mõju inimestest eemaldub, ja need, kes jumalikke eeskirju vihkavad, täielikult saatana võimusesse langevad, siis tekivad harvanähtud olukorrad. Inimene võib olla väga halastamatu, kui kõrvaldatakse jumalakartus ja armastus.
Kui torm läheneb, loobub suur hulk inimesi, kes on tunnistanud usku kolmanda ingli kuulutusse, kuid kes pole pühitsetud tõele kuulekuse kaudu, oma usust ja läheb üle vastasleeri.
Kui torm läheneb, loobub suur hulk inimesi, kes on tunnistanud usku kolmanda ingli kuulutusse, kuid kes pole pühitsetud tõele kuulekuse kaudu, oma usust ja läheb üle vastasleeri. Sõprus maailmaga ja maailma vaimust osa saamise tõttu hakkavad nad asju nägema peaaegu samas valguses kui maailmgi ning läbikatsumisaja saabumisel valivad nad kergema, populaarsema tee. Andekad ja meeldiva käitumisega mehed, kes kord tundsid rõõmu tõest, tarvitavad oma võimeid nüüd inimeste petmiseks ja eksiteele viimiseks. Neist saavad oma endiste vendade kõige vihasemad vaenlased. Kui hingamispäevapidajad viiakse usu pärast kohtu ette vastust andma, on need ärataganenud usklikud saatana kõige võimekamateks abilisteks. Nad esitavad oma endisi vendi vääriti ning õhutavad valetunnistuste ja laimu kaudu ka valitsejaid ustavate vastu üles.
Seistes tõe eest
Sellel tagakiusamisperioodil pannakse Issanda sulaste usk proovile. Nad annavad ustavalt edasi hoiatust, toetudes ainult Kristusele ja Tema Sõnadele. Jumala Vaim on mõjutanud nende südant ja sunnib neid rääkima, õhutatuna pühast innukusest ja jumalikust armastusest, täidavad nad oma kohustust, arvestamata tagajärgi, mida see neile toob. Nad ei pea silmas ajalikke huve, ei püüa säilitada oma reputatsiooni ega elu. /--/ Saatan ründab Jumala sulaseid ägedate kiusatustega. Töö, mille nad ette võtsid, näib kaugelt ületavat nende võimed. Neid ähvardatakse surmaga. Vaimustus, mis neid hingestas, kaob, kuid nad ei saa tagasi pöörduda. Kui nad siis tunnevad oma täielikku abitust, põgenevad nad kõikväelise Jumala juurde, et ammutada jõudu. Nad teavad, et kuulutus, mida nad andsid, ei olnud nende, vaid Jumala oma. Jumal andis tõe nende südamesse ja nad ei saanud vaikida. /--/
Iga uus tõde on äratanud viha ja opositsiooni. Neid, kellele paistis tõe valgus, kiusati ja pandi proovile. Issand annab oma rahva jaoks erilise tõe siis, kui selleks on vajadus. Kes julgeb keelduda selle edasiandmisest? Ta käsib oma sulastel anda maailmale viimane armukutse. Nad ei saa vaikida oma hinge ohtu seadmata. Kristuse saadikuil pole mingit tegemist tagajärgedega. Nad peavad täitma oma kohustust ja jätma tulemused Jumala hooleks. /--/
Võitlus muutub pingelisemaks ja teravamaks, kuid Jumala sulaste usk ja julgus kasvab sedamööda, kuidas seda kasutatakse. Nad tunnistavad: „Me ei julge võltsida Jumala Sõna, nimetada Tema pühadest käskudest ühte osa oluliseks ja teist ebaoluliseks selleks, et võita maailma poolehoidu. Issand, keda me teenime, päästab meid. Kristus on võitnud maailma. Kas meie peaksime kartma seda, kes on juba võidetud?“
Võimas liikumine
Tagakiusamine oma mitmesugustes vormides eksisteerib niikaua kui Saatan ja jätkub kuni kristlus elujõulisena püsib. Ükski inimene ei saa teenida Jumalat ilma, et ta ei õhutaks enda vastu pimedusevägede opositsiooni. Kurjad inglid ründavad teda, kuna nad kardavad, et tema mõju rebib neil saagi käest. Kurjad inimesed, keda noomib Jumala lapse eeskuju, ühinevad saatanaga, et ustavat meelitavate kiusatustega Jumalast lahutada. Kui see kõik ei anna tagajärgi, siis kasutatakse südametunnistuse mõjutamiseks vägivalda.
Nii kaua, kui Jeesus on taevases pühamus inimeste eestkostja, on nii võimukandjate kui lihtrahva juures tunda Püha Vaimu ohjeldavat mõju. /--/ Vaenlane õhutab oma sulaseid astuma samme, mis takistaksid Jumala riigi tööd, kuid pühad inglid mõjutavad riigimehi, kes kardavad Issandat, võitlema selliste plaanide vastu. Nii hoiavad vähesed inimesed vaos kurjuse võimast voolu. Tõe vaenlaste vastutööd takistatakse selleks, et kolmanda ingli kuulutus saaks teostada oma töö. Kui antakse viimane hoiatus, köidab see nende riigijuhtide tähelepanu, kelle kaudu Issand praegu töötab, ja mõned neist võtavad tõe vastu ning jäävad koos Jumala rahvaga kindlaks viletsuseajal.
Ingel, kes aitab kolmanda ingli kuulutamisel, valgustab oma auga kogu maad. Niiviisi kujutab Piibel ülemaailmse ulatusega tööd ja sellega kaasnevat ebatavalist väge. Adventliikumine aastail 1840–1844 oli Jumala väe auline ilmutus. Esimese ingli kuulutust viidi maailma igasse misjonijaama. Mõnedes maades tunti sellist usulist huvi, millist pärast 16. saj. reformatsiooni ei olnud veel nähtud; ja ometi ületab selle ärkamise võimas liikumine kolmanda ingli viimase hoiatuse ajal. •
See artikkel on katkend Ellen G. White’i raamatu „Suur võitlus“ 38. peatükist
„Viimane hoiatus“. Seitsmenda päeva adventistid usuvad, et Ellen G. White’il (1827– 1915) oli oma enam kui 70 teenimisaasta jooksul piibellik prohvetlikult
kuulutamise vaimuand.
In English