26. septembril tähistas Valga adventkogudus oma 100. aastapäeva. Evangeeliumiseemne külvaja Aleksander Rauk tuli Valka 1905. aastal, kuid avalike koosolekutega alustati kolm aastat hiljem ning esimesed üheksa adventsõnumi vastuvõtnut ristiti 1909. aastal.
Hingamispäeva hommikul kogunes Valga kultuuri- ja huvialakeskuses inimesi nii lähemalt kui kaugemalt, et koos rõõmu tunda suurest tähtpäevast.
Kell 10.00 oli pidulik avamine ning tervitussõnad. Jätkus David Nõmmku poolt juhitud kokkuvõte õppetükist „Armsad ja armastatud: Johannese kirjad“. Väikestes gruppides sai erinevatele küsimustele vastuseid otsida ja üksteise arvamusi kuulda. Üksmeelselt kinnitati, et Johannese kirjad õhkuvad armastusest ja kutsuvad meidki üles seda teistele jagama. Et asi ainult teooriaga ei piirduks, palus David Nõmmik saalisviibijaid oma kõrvalistujale armastust näidata. Kes tegi seda kallistuse näol, kes käepigistusega, mõni väljendas oma armastust sõnadega või siis pilguga...
Piduliku jumalateenistuse alguses toodi kuulajateni video Lõuna-Ameerika misjonitööst ja kutsuti inimesi annetama selliste projektide jaoks. Eraldi mainiti ka meie Jõhvi kirikuhoone projekti, mis jätkuvalt ootab meie annetusi.
Aastapäeva peakõnelejaks oli Ülo Pärna, kes teenis Valga koguduses aastatel 1985–1995. Oma kõne alguses ütles ta, et kui 100aastasega kohtuda, siis on tegu täitsa elatanud inimesega, seda aga ei saa kaugeltki Valga koguduse kohta öelda. Jutluse põhiteemaks oli Psalm 95. Pärna tõi välja neli olulist punkti: 1) pane oma elus tähele Issanda kätt, 2) anna Talle vääriliselt tänu ja kiitust, 3) võta aega kuulata Jumala häält ja kuuletu Tema sõnale, 4) nii sa leiad rahu oma hingele ja oled valmis igaks heaks teoks.
Loomulikult ei puudunud teenistuselt kaunid muusikalised etteasted ja ühislaulmised.
Juubelile igati kohane oli ka toidulaud maitvate pidupäevaroogadega.
Vaba aeg möödus kiirelt, oli taaskohtumisi sõpradega, muljetamist ning päris paljud käisid ära välismaal. Piiri lähedal Lätis võis tõesti kohata eestlasi rohkem kui lätlasi endid.
Kell 15.00 algas videoesitlus, kus intervjueeriti Valga koguduse endiseid pastoreid. Muljed ja kogemused olid väga huvitavad ning tuli välja, et nii mõnelegi pastorile oli Valga kogudus just see „esimene armastus“. Oli aegu, kus koguduses polnud üldse noori, ning pastor oma perega oli ainuke noorema generatsiooni esindaja. Kuid Jumal on olnud vägev, teinud imelisi tegusid ja saatnud abi alati seal, kus vaja. Ja täiesti kindlalt on Ta oma lastega Valgas ja kõikjal mujal ka edaspidi.
Juubelipäev lõppes piduliku kontseriga, kus esinejaid oli nii lähedalt Lätist kui Eestist. Esitusel olid kaunid instrumentaalpalad, soolod, koori- ja ansamblilaulud. Kõigist võis välja lugeda kiitust Jumalale. Õhtusel mõtisklusel rääkis Ülo Pärna, et kuigi elame siin ebakindlal ajal ja maal, kus iga päev sureb inimesi haigustesse, vaesusesse, kus ei usaldata oma juhte ja puudub turvalisusetunne, on meile siiski antud üks kindel asi – see on Jumala Sõna.
Õhtu lõppes ühise adventhümniks saanud lauluga „Meil on see lootus“.
Aitäh Valga kogudusele ilusa vastuvõtu eest ja aitäh Taevasele Isale, et ta on õnnistanud evangeeliumiseemne külvamist Valgas.
In English