On soe maikuu esmaspäeva hommik St Albansis, Inglismaal. Trans-Euroopa divisjoni (TED) kolmanda korruse koosolekuruumis ootab läbitöötamist kevadkoosoleku 22 punktist koosnev päevakord. Kuid punkt 1 kutsub nõukogu liikmeid kogunema üle tee asuvasse St Albansi kirikusse jumalateenistusele.
Lauldakse kiituslaulu, mille üks rida kirjeldab evangeeliumi loo ilu, Jumala samme, mida Ta tegi inimkonna päästmiseks: lunastatud, tervendatud, taastatud, andeks antud. Taani koguduste uniooni esimees Bjørn Otteseni mõtiskleb 2. Korintlastele 2:14–17 teemal, mis paneb paika päeva vaimse tegevuskava. Jumal on see, kes „viib meid võidukäigule" (2Kr 2:14 ESV).
„Aga hoidke seda mõtet hetkeks kinni," ütleb Ottesen. „Mõelge, milline oli võidukäigu koosseis Pauluse ajal. Eesotsas on Rooma keiser, armee kindralid ja sõjakangelased. Tagapool on orjad ja vangid." Ottesen jätkab: „Ja mis te arvate, kus Paulus end rongkäigus identifitseerib? Otse tagapool." Viidates 2Kr 4:9: me oleme ... „tagakiusatud, kuid mitte hüljatud; maha löödud, kuid mitte hävitatud. „Nii hämmastav kui see ka pole, kas see on tõesti triumf? Me oleme nagu vangid Kristuse võidukäigul."
Ottesen jätkab: „Kuidas me siis saame öelda, et me oleme võidukad?" Vihje on 12. salmis, kui Paulus jagab oma valusaid kogemusi Makedoonias ja Tessaloonikas. „Kui me oleme Kristuses, siis on rongkäik alati võidukäik," selgitab ta.
„Kui me Euroopas arvame, et oleme kaotamas võitlust Kristuse evangeeliumi eest, siis tuletage meelde valgustusajastut – me oleme siin varemgi olnud. Aga hiljem tuli suur ärkamine," julgustab Ottesen. „Ühel päeval tuleb Euroopas taas ärkamisaeg," ennustab ta. „Seni oleme kutsutud olema ustavad – rongkäigus, jah, tagapool, aga me oleme rongkäigus."
Kokkuvõtteks kutsub Ottesen kohalolijaid üles „olema sel ajal ustavad ja lubama Jumalal meid kasutada, et levitada Tema aroomi kõikjale. Kas me saame olla Jumala jaoks evangeeliumi lõhn? Jah, me saame," kinnitab ta, „sest me oleme Kristuse meeldiv aroom – Kristuses". (2. Korintlastele 2:14, 15)
Laekuri aruanne
Koguduse tööjuhise kohaselt on "Kevadkoosoleku peamine eesmärk," selgitab Nendad Jepuranovic, „et laekur annaks aru eelmise aasta rahaasjadest". Kui Jepuranovic seda teeb, kasutab TEDi finantstervise kirjeldamiseks nelja sõna. "See on üsna uskumatu," nendib Jepuranovic, teatades kümnise tagastamise rekordilisest kasvust, 11,3%. „2023. aasta alguses olime veel Covid-19 pandeemiast taastumise režiimis." Jepuranovic tuletab nõukogule meelde topeltrolli ülemaailmse koguduse töö toetamisel. Jaotada kümnist kogu ülemaailmses koguduses, alates kohalikust kogudusest, liidust, unioonist kuni divisjoni ja peakonverentsini.
„2023. aasta jooksul", teatab Jepuranovic, „tagastas TED unioonidele 30% kogu divisjonile laekunud kümniseosast, mida kasutatakse evangeelsete projektide jaoks. Täname oma liikmeid nende ustavuse eest."
Haridusmõtteid
TEDi hariduse ja jüngerluse tööharu juht Kayle de Waal tegi ettekande kavandatavast jüngerluse ja evangelismi instituudist. Hiljem vastas de Waal küsimustele.
- Miks on selline instituut vajalik? Instituut on selleks, et koolitada, inspireerida ja toetada nii meie liikmeid kui ka pastoreid. See on üks viis, kuidas me oleme kontekstualiseerinud PK liikmete täieliku kaasamise algatust. Instituudi üks tunnusjoon on uus pastorite jüngerluse võrgustik. Võrgustiku eesmärk on kujundada ümber, kuidas pastorid oma teenistuskontekstis tegutsevad. Jüngerluse ja evangelismi instituudi eesmärk on luua tugisüsteem, mis tuletab pastoritele meelde, et nad ei ole üksi, vaid osa võimsast ja kirglikust jüngrite ja jüngrite tegijate meeskonnast, mitte ainult nende riigis või kontekstis, vaid kogu meie divisjonis.
K: Miks peavad pastorid õppima, kuidas olla jüngrid ja jüngrite tegijad?
V: Esiteks, meil on kogu divisjonis pühendunud ja töökad pastorid. Me kiidame Jumalat nende elu, perekondade ja teenistuse eest. Kuid nii sageli tegutsevad pastorid programmilise mõtteviisiga. Me jätkame liikmete toitmist, selle asemel et teha jüngreid! Kogudus on nii organisatsioon kui ka organism. Ja just orgaanilises kontekstis, milles kogudus toimib, leidub uut elu, uusi ideid ja Püha Vaimu värsket tööd. Jüngerlus ja jüngrite tegemine toimub sageli selles orgaanilises kontekstis – väikeses, aeglases, oodates Püha Vaimu tuld ja jõudu, et motiveerida ja inspireerida pastoreid ja juhte teisiti mõtlema ja tegutsema hakkama.
K: Kas sa tahad öelda, et instituut ei ole ainult selleks, et aidata pastoril kristlasena kasvada ja küpseda, vaid ka selleks, et aidata teda värskena hoida, et aidata tal saada energiat Kristuse järgimiseks?
V: Absoluutselt, pastor peab olema eelkõige jünger, kes on Jeesusest innustunud. Mõnikord eeldame, et pastoritel on elav ja kasvav suhe Issandaga. Tegelikkus ütleb, et me ei saa seda enesestmõistetavaks pidada. Me tahame, et meie pastorid kasvaksid ja küpseksid, nii et meie liikmed, kes on samuti jüngrid, oleksid sütitatud sellest, mida Jeesus teeb nii pastori elus kui ka nende endi elus. Üks viis, kuidas see juhtub, on Jeesuse jüngrite tegemise metoodika järgimine. Ta investeeris vähestesse, teades, et need vähesed mõjutavad paljusid. Me tahame julgustada pastoreid investeerima vähestesse, sest jüngerlus algab alati orgaaniliselt.
K: Mis juhtub kogudusega, kui pastorid ja liikmed saavad energiat, et kasvada jüngrina Kristuses?
V: See on suur küsimus! Kes teab, mida Püha Vaim suudab teha, kui pastor ja liikmed kasvavad koos ja küpsevad radikaalseteks Jeesuse jüngriteks? Kes teab? Aga mida ma tean, on see, et Vaim võib seda kogudust muuta ja mõjutada kohalikku kogukonda mõttekalt ja asjakohaselt. Nagu Bjørn Ottesen oma tänases ettekandes väljendas: „Ma tean, et me kogeksime taaselustamist!"
Digimisjoni strateegia aruanne
Viimane oluline päevakorrapunkt, mida käsitleti, on äsja moodustatud digimisjoni strateegia komitee aruanne, komisjoni juhib Ian Sweeney. Kaalumiseks esitati idee kutsuda unioone üles teadvustama uut reaalsust oma territooriumil tegutsevate digimisjoni rühmade osas, kuid ka mõistma, et digiteenistusel ei ole territoriaalseid piire. Kas digiteenistus (veebipõhised hingamispäevakoolid, jumalateenistused, palvekogunemised, õppe- ja osadusrühmad) võib olla tõhus vahend isoleeritud liikmetele, evangeeliumi vahend uute huvigruppide leidmiseks ja endiste liikmetega taas ühenduse leidmiseks? Milline protsess on vajalik selleks, et digikogukond saaks koguduse jaoks tunnustatud rühmaks?
Unioone kutsuti üles määrama ja rahaliselt toetama digiteenistuse koordinaatorit, millega kaasneb võimalik rahaline abi divisjonilt. See ametikoht oleks nii koordineeriv kui ka pastoraalne roll. Mõte on ka korraldada 2025. aasta veebruaris Newboldi kolledžis digijüngerluse konverents (Digital Discipleship Conference). Nädalavahetuse ideid ja tulemusi kasutataks lähtealusena TEDi digimisjoni ja teenimisstrateegia kujundamisel alates 2025. aasta juulist.
„See küsimus on oluline," ütleb Daniel Duda, „kuna unioonidele hea teenuse pakkumiseks peame meediastrateegia kallal tegema koostööd uute digitaalsete reaalsuste valguses. Tahan kutsuda teid üles mõtlema oma piirkonna strateegia üle, sest TEDi mitmekesine olemus ei võimalda ainult ühte üle-euroopalist digimeedia strateegiat."
In English