Aastakoosolek 2023

13.–14. jaanuaril toimus Tartu adventkirikus seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu aastakoosolek. Aastakoosolekul osalevad kõigi koguduste saadikud ja liidu töötajad, kes saavad aastakoosolekul kuulata tööharujuhtide ja liidu juhtide aruandeid, esitada küsimusi ning ettepanekuid.

Aastakoosolek algas hingamispäeva hommikul piiblitunni ja jumalateenistusega, kus jutluse pidas Andres Ploompuu. Andres võttis jutluse aluseks apostel Pauluse merereisi, mida on kirjeldatud Apostlite tegude raamatu 27. peatükis. Võrreldes praegust maailma tormise mere ning kogudust laevaga, esitas Andres rea küsimusi: „Milline on meie sihtpunkt? Missugune on ilm? Kuidas läheb Eesti liidu laevukesel, kuidas seilavad meie kogudused?“ Andres ütles, et aastakoosolekul esitame endale neid küsimusi, ning arutles, et ellujäämine sõltub suhetest. „Ellujäämine sõltub koostöö tegemisest, sellest, kas meil on sõpru. Sõbrad hoolivad üksteisest. Ühtsus Kristuses on meie päästevest tormistel aegadel.“

Aastakoosoleku töine osa algas pärastlõunal liidu esimehe David Nõmmiku aruandega. David meenutas möödunud aasta olulisemaid hetki: juunis toimunud peakoosolekut, suvist töötajate laagrit, uute tööharujuhtide ametisseastumist ning isiklikumas plaanis neljandat korda vanaisaks saamist. Väljakutsetena nimetas David misjonikultuuri edendamist, uute pastorite pealekasvu ja heade suhete olulisust.

Pärast liidu esimehe aruande kuulamist ja palveaega gruppides jagunesid saadikud rühmadesse, kus kõik erinevad tööharujuhid ja liidu töötajad käisid kordamööda oma aruannet tutvustamas, töö tagamaid selgitamas ning ka ettepanekuid saamas. Samal ajal töötas ka stuudio, kus arutati koguduse tööharudega seonduva üle.

Kõik tööharude aruanded on saadaval siin.

Pühapäeval alustas päeva palvusega Aleksandr Tsugai, kes kutsus üles misjonivaldkonnas olema paindlikum ja loov, et mõelda välja viise, mis tooksid inimesi kirikusse ja Jumala juurde. „Meie kui kogudus peame ise minema sinna, kus inimesed on,“ ütles ta ja nimetas näiteks kontserte, meelelahutust või väikegruppide kokkusaamisi kui mõningaid võimalusi inimestega kokkusaamiseks. „Peame mõistma neid inimesi, kellega suhtleme, teadma, mida võiksime rääkida ja neile pakkuda.“ Aleksandr lähtus oma palvuses Peetruse (Ap 3. peatükk) ja Pauluse (Ap 17. peatükk) kogemustest, kui nad puutusid kokku mittekristlastega.

Pärast palvust ja ühispalvet arutati gruppides koguduse strateegilise plaani üle. Liidu esimees David Nõmmik andis gruppidele ülesande mõelda välja viise, kuidas strateegilises plaanis sätestatut veelgi täita võiks, et grupid pakuksid meetodeid, mis võiksid kogudustes toimida. Siinkohal mõned mõtted: hingamispäevakooli õpetajate ringi võiks kaasata rohkem koguduseliikmeid ja usaldada gruppi juhtima ka uusi koguduseliikmeid; avatud kodud – et koguduseliikmed kutsuksid kirikusse tulnud inimesi enda juurde lõunale, et nendega vabamas õhkkonnas suhelda; tunnistuste jagamine koguduses edendab üksteise praktilist kristlust; luua eri teemadel vestlusgruppe, nt kokandus, meesteteemad, naisteteemad, laste kasvatamine jm, muusika kui misjonitöö vahend, ühe koguduse noored teises Eesti piirkonnas misjoniprojekti läbi viimas, kiideti jutlustamiskoolitust, mis algab juba 20. jaanuaril, vaja oleks rahvusvahelisi kogudusegruppe ka väljaspool Tallinna linna, jumalateenistust võiks pidada ka muul kujul kui ainult kirikuuste taga, suvel näiteks kirikuaias, kus see võimalus olemas on, võiksime olla sotsiaalmeedias aktiivsemad, seal rohkem sõna võtta.

Aastakoosoleku viimase punktina tutvustas laekur Jaanus-Janari Kogerman 2024. aasta eelarve projekti ning liidu nõukogu kinnitas selle pärast laekuri esitlust ka ära. Eelarve projekti saab vaadata siin.