Venekeelses laagris uuriti kristlase sõjavarustust

30. juunist kuni 2. juulini saadi Ida-Virumaal Kauksis kokku koguduse venekeelses laagris. Laagri üks korraldajaid Aleksandr Tsugai sõnas, et venekeelse suvelaagri tava sai taastatud möödunud aastal ja kuna tänavu korraldati laager Ida-Virumaal, tuli sealt ka rohkem osalisi. „Jõhvi ja Narva kogudus korraldasid endale bussi, millega laagrisse said ka laupäevased osalejad,“ sõnas Aleksandr. Tänavuse laagri teemaks oli sõjavarustus, millest Paulus efeslastele kirjutas.

Laager algas reedel telkide püstitamise ja muude ettevalmistustega. Laagri kõnelejaks oli kutsud David Nõmmik, kes rääkis suurest võitlusest ja sellest, miks on kristlasele vaja sõjavarustust. „Ka meie koguduse õpetustest üks räägib suurest võitlusest. Mina peatusin eriliselt sõnal „eksitama“, mida on kasutatud Saatana tegevuse kohta,“ rääkis David ja lisas: „Kirjeldasin, kuidas Saatan suutis eksitada Aadamat ja Eevat. Vestlusest võttis osa ka rahvas – räägiti, kuidas keegi seda sõna „eksitama“ mõistab.“

Hingamispäeval oli kavas jumalateenistus, millele järgnes piibliviktoriin ja õhtul päeva jooksul kogunenud anonüümsetele küsimustele vastamine. Hingamispäevases jutluses jätkas David reedel alustatud teemat. „Taavet küll valis ilusad viis kivi, kuid ta vajas enamat – Jumala väge. Nii Pauluse kui ka Taaveti peamine mõte oli see, et kui me sõdime vaenlase ehk kuradiga, ei saa me minna oma varustuse, oma ego ja oma nimega, vaid me vajame Jumalat ja seda, et me läheme välja Jumala nimel,“ rääkis David. „Kuigi sõjavarustuses on mainitud kuus asja, tõi Paulus sinna olulise põhimõtte, et palve on seitsmes. Kui me läheme Saatana vastu, siis peaksime minema palves.“

Õhtusel küsimuste-vastuste ajal vastati kümnele küsimusele, mis päeva jooksul oli küsimuste karpi pandud. Küsimustele vastasid David, Aleksand Tsugai, Aleksandr Glamozdinov, Villi Nõmmik ja Ruslan Karlov. „Mõned küsimused olid teoloogilist laadi, mõned isiklikust elust ja isiklikest muredest, ka selliseid, mis puudutasid Jumala ja inimese suhet ning inimese usku Jumalasse,“ kirjeldas Aleksandr küsimuste iseloomu. „Jagasime küsimused omavahel ära ja pärast vastust said kuulajad veel juurde rääkida ja kommenteerida. Oli põnev arutelu,“ lisas Aleksandr.

Pühapäeval pidas hommikumõtiskluse Aleksandr ise ning ta rääkis Jeesuse jutuajamisest jüngritega enne Ketsemani minemist. „Jeesus rääkis usumõõgast, jüngrid mõtlesid päris mõõkadest, mille nad võtsid kaasa. Rääkisin, kui armuline oli Jeesus jüngrite suhtes, et Ta lubas neil selle vea teha, ravis sõduri kõrva ära ja hoidis jüngreid kinnivõtmisest,“ selgitas Aleksandr.

Laagri kolmas päev oli paljuski füüsiliste tegevuste päralt. Mängiti võrkpalli, olid 65+ tegevused (sellest on lähemalt juttu juuli Meie Ajas), Ruslan tegi noortele kunsti töötuba, soovijad said lühikese massaaži. „Kõigil kolmel päeval oli eraldi lasteprogramm – eri vanusegruppidele olid seiklused, piiblitunnid ja viktoriinid. Seda koordineeris Tatjana Laanemann,“ ütles Aleksandr. Laagri korraldusmeeskonda kuulusid veel Galina Tron ja Villi Nõmmik.

Aleksandr ütles laagrile tagasi vaadates, et see õnnestus hästi. „Ettevalmistused kestsid pikalt, alates sügisest. Oli tore ja põnev selle meeskonnaga seda kõike koos teha! Oleme tänulikud Davidile, kes tuli kõnelema, ja täname Ivot ja Jaanust, kes esindasid meie uniooni. Tänan ka kõiki osalejaid.“ Aleksandr lisas, et vaatab tulevikku optimismiga. „Järgmisel aastal teeme samalaadse ürituse. Keegi ei ole seda veel korraldama hakanud, aga eks me ükskord alustame. Saime palju positiivset tagasisidet. Kokku oli osalejaid üle 130. Tundub, et inimesed soovivad seda laagrit ja see pakub neile huvi ning vastab nende vajadustele ja ootustele, nii et tasub jätkata.“