Liidu 41. peakoosoleku esimesest tööpäevast

Reedel, 9. juunil algas Jõhvi adventkirikus Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu 41. peakoosolek, mis vältab pühapäeva, 11. juunini.

Peakoosoleku avas tervitusega liidu esimees Andres Ploompuu ning palvuse pidas pastor David Nõmmik, kes rääkis Apostlite tegude raamatu 3. ja 4. peatüki põhjal sellest, kui oluline on fraas „Jeesuse Kristuse nimel. „Tervitan teid Jeesuse Kristuse nimel,“ ütles David. „Alustan iga oma jutlust selle fraasiga, sest see on kristlikus usus ja praktikas väga oluline väärtus ja me tunnistame nii Jumala autoriteeti, see tähistab meie sõltumist Jumalast.“ Kui Peetrus ja Johannes kohtusid pühakotta minnes jalutuga, siis ütlesid nad talle, et neil ei ole hõbedat ega kulda, aga mida neil oli, seda nad said anda (Ap 4:10). „Iga inimene peaks küsima: mida on mul anda? Me ei saa anda Kristust, kui meil ei ole Kristust,“ rääkis David. Pärast palvust palvetati gruppides.

Seekordsele peakoosolekule oli kutsutud 62 saadikut, neist kohal oli 50 – peakoosoleku kvoorumi tagab kahe kolmandiku saadikute kohalolu. Saadikute hulgas on koguduste põhi- ja lisasaadikud, liidu töötajad ja liidu nõukogu liikmed, veel osalevad peakoosolekul uniooni saadikud ja kutsutud külalised.

Peakoosoleku esimese tööpäeva päevakorra esimese punktina hääletasid saadikud selle poolt, et võtta Kompassi kogudus vastu meie liidu koguduste perre. Kompassi kogudus organiseeriti väikekogudusest koguduseks 22. jaanuaril 2022. aastal ja meie liidu põhikirja paragrahv 9 sätestab, et uus kogudus võetakse liidu liikmeks vastu järgmisel liidu peakoosolekul. Teise punktina võeti teatavaks Paide koguduse likvideerimine. Paide koguduse likvideerimise otsus võeti liidu nõukogus vastu 5. novembril 2018. aastal ning sealsetele koguduseliikmetele anti soovitus kanda oma liikmekirjad Türi või mõnda teise adventkogudusse.

Seejärel asuti liidu põhikirja muudatusettepanekute üle arutamise ja hääletamise juurde. Põhikirja muudatused kiidetakse heaks kahe kolmandiku häälteenamusega. Põhikirja komisjon töötas kahe peakoosoleku vahelisel ajal selles koosseisus, mis kiideti heaks eelmisel peakoosolekul 2019. aastal. Muudatusettepanekute aluseks on kas riigi seadusandluse muutumine, üleilmse adventkoguduse peakonverentsi tööjuhise või koguduse käsiraamatu muutmine (eelmisel peakonverentsi töökoosolekul 2022. aastal) või muudetakse sõnastust täpsemaks. Päris uue paragrahvina lisati põhikirja 14. paragrahv selle kohta, et edaspidi võivad saadikud osaleda peakoosolekul ka elektrooniliste kanalite kaudu, kui kõik osalejad kuulevad kõnelejat samaaegselt.

Pärast seda kui põhikirjamuudatuste arutelu oli lõppenud ja muudatused hääletamisega vastu võetud, asus tööle organiseerimiskomisjon. Sellesse komisjoni kuuluvad kõik koguduste põhisaadikud, keda on 20. Lisaks neile valisid muud saadikud endi seast veel viis inimest, kes organiseerimiskomisjoni saadeti. Varasematel peakoosolekutel ei ole seda praktiseeritud, see muudatus viidi põhikirja sisse nüüd – paragrahv 24: „Liidu peakoosolekule valitud koguduste põhisaadikud on organiseerimiskomisjoni liikmed, lisaks neile valivad koosolekul osalevad muud saadikud endi seast viis liiget organiseerimiskomisjoni.“

Organiseerimiskomisjon tõi ettepanekuna peakoosoleku ette valimiskomisjoni ja põhikirjakomisjoni koosseisu – saadikud hääletasid mõlema nimekirja poolt. Mõlemad komisjonid alustavad oma tööd pühapäeval.

Samal ajal ja pärast seda, kui organiseerimiskomisjon tegi oma tööd, esitasid liidu esimees Andres Ploompuu, peasekretär Virve Toom ja laekur Jaanus-Janari Kogerman oma aruandeid. Kõik aruanded kinnitati saadikute poolt.

Aruandeid saab lugeda siit.

Kui päevakorra töisem osa oli läbitud, oli küsimuste-vastuste voor liidu senise juhtkonnaga. Andres, Virve ja Jaanus-Janari vastasid vabas vormis saalist esitatud küsimustele. Siinkohal mõned nopped.

Näiteks küsiti meeskonnavaimu kohta. Kõik kolm kirjeldasid oma meeskonda kui väga toetavat ja hästi toimivat. Andreselt küsiti, et nüüd, kui ta on töötanud ühe perioodi liidu esimehena, mis on tema suurimad õppetunnid. Andres rääkis, et ei tasu läbi suruda enda mõtet, kuna see töö on meeskonnatöö ja oluline on koostöö. Ta lisas et peaks paremat tööd tegema kolleegidega suhtlemisel, et arusaamine, missugused on inimeste ootused ja mis on ülesanded selles rollis, kujuneb ajapikku. „Selge on see, et see õpetab päris palju, ja selge on see, et on asju, mida ma kahetsen,“ vastas Andres.

Küsimusele, kus on praegu kõige suurem ressursipuudus, vastas Andres, et see on kindlasti palveteema ja see on väga oluline teema. „Need inimesed, kes meil tööl on, annavad oma maksimumi. Väga paljud teevad ka vabatahtlikku tööd. Meile oleks suureks abiks, kui kõigis valdkondades oleks rohkem abistajaid,“ rääkis Andres. „Kui me suuname kuskile rohkem inimesi, tuleb see alati millegi arvelt. Kõige suurem küsimus on, mis on see, millele peaksime rohkem rõhku panema ja kas on veel inimesi, kes tahaksid seda keerulist olukorda leevendada. Sellega saab tegeleda uus nõukogu ja uus juhatus.“ Jaanus-Janari lisas, et koguduse kasv tuleb kohalikest kogudustest, mitte liidu üritustest, ja ütles, et puudus on misjoniplaanidest. „Minu jaoks kõige suurem ja valusam teema on see, et meie kohalikud kogudused käivad hingamispäeviti lihtsalt koos, sellepärast et midagi rohkemat teha ei osata.“ Ta pöördus saadikute poole: „Kui teil on kuidagi võimalik kaasata inimesi, kes on natuke kõrvale jäänud, siis tehke seda ja leidke koos lahendus, et kogudus võiks toimida ja elada. Liit saab aidata nõu ja jõu ja üle-eestiliste üritustega.“

Seejärel küsiti, kas mujal liikudes on silma jäänud uudseid misjonivõtteid ja -mõtteid, kuna kohalikud kogudused ikka otsivad ja proovivad, aga kui oleks uuemaid misjonimõtteid, siis oleks tore neid kuulda. Andres oli seda meelt, et selleks oleks tarvis järgmist misjonikonverentsi ning lisas, et misjonikultuuri osa on uute koguduste rajamine. „Peaksime sellega julgemalt edasi liikuma. Teine asi, millest ülemaailmne kogudus räägib, on telemeedia ja nähtavus internetis. Panustame sellesse usinasti ja usume sellesse. Praegu on käima lükatud ka uus projekt, et Meie Ajaga muuta fookus vastupidiseks – uuest aastast on see veebiajakiri ja trükiajakiri hakkab ilmuma harvemini. Püüame jõuda inimesteni väljapool.“ Andres lisas, et vägagi oluline osa on palvel. „See on Jumala töö ja on oluline, et oleksime palvemeelsed selles, mida me teeme, et meie kogudused oleksid palvemeelsed.“

Peakoosoleku pidulik hingamispäevane teenistus algab 10. juunil kell 10 Jõhvi kontserdimajas, kuhu kõik on teretulnud.