Askeldajate matk

Põltsamaa koguduses saavad askeldajad kokku kord kuus. Veebruari kokkusaamisel tuli Põltsamaa koguduse noortejuht välja ettepanekuga teha koolivaheajal üks askeldajate matk. Mitu lapsevanemat olid sellest huvitatud ja nii see plaan küpsema hakkas.

27. veebruaril algas matk Põltsamaa adventkiriku juurest. Kalle Daniel oli selle matka eestvedajaks ja tema juhatusel algas matk autosõiduga. Suund võeti Kilingi-Nõmme poole. Teel oli mitu peatust, millest esimene oli Parika raba vaatetorn, kus sai nautida talvist raba. Seejärel kulges marsruut läbi Viljandi linna, kus matkalistega liitus kolm inimest koguduse pastori perest. Kui Viljandi linnast läbi sõideti, võeti suund Pärnu poole.

Ilm oli väga mõnusalt päikseline, väljas olid külmakraadid ja lund oli palju. Kulgesime mööda kevadist maanteed, kui ühtäkki keerasime suure maantee pealt metsa. Metsateed olid lahti lükkamata, aga keegi oli enne meid masinaga jäljed sisse sõitnud. Nii saime kasutada sissesõidetud radu, et jõuda Kopra lõkkekohta. Jõudsime kenasti kohale ja käisime vaatamas RMK poolt rajatud ilusat looduskaunist kohta, kus oli võimalus matkajatel peatuda ja lõket teha. Meie seekord seal lõket ei teinud, vaid sõitsime edasi Rae järve äärde, mis asub Kilingi-Nõmme lähedal. Siin ühines matkaseltskonnaga veel üks askeldaja Johanna. Siin said lapsed omavahel mängida, tegime lõket ja valmistasime lõunasöögi.

Kui söök oli söödud ja asjad kokku pakitud, siis läksime jalgsi matkama Rae järve matkarajale. Seal võtsime osa ka nutimängust – „Metsaoti rogain“. Nutimängus oli palju punkte, kus tuli küsimustele vastata ja looduse kohta tarkust koguda. Metsas oli väga lahe, sest lund oli palju. Omamoodi mänguks sai ka peenematelt puudelt lume alla ajamine. Oli neid, kes kõigutasid puid ja neid kes nautisid lumesahmakate all olemist. Kui matk läbi sai ja õhtu kätte jõudis, siis suundusime Kilingi-Nõmme RMK metsamaja poole, mille Kalle oli juba ära broneerinud. See maja oli alles hiljuti ehitatud, sest eelmine oli maha põlenud. Maja oli väga ilus, palkidest tehtud ja väga hubane. Seal tegime õhtusöögi, mängisime lauamänge ja soovijad said ka saunas käia.

Järgmisel hommikul pakkisime asjad jälle kokku ja hommikusöögiks olid pannkoogid, mida valmistas ühe pere isa Raimo. Selle hommikuga sai matk lõpu, ainult kodutee tuli veel ette võtta. Sellel päeval oli õues temperatuur tõusnud ja väljas oli suur sula. Kõik oli märg. See tõi tänu südamesse, et Jumal andis meile eelmisel päeval täiusliku talvematka ilma, mida saime üheskoos nautida. Kogesime jälle, kui kiiresti võivad olukorrad muutuda.