Kui Open Doors International esitas 18. jaanuaril 2023. aasta maailmavaatlusaruande (WWL), näitas see sünget pilti usuvabadusest kogu maailmas. Selles iga-aastases aruandes, mida on koostatud 30 aastat, näidatakse 50 riiki, kus kristlased kogevad oma usu pärast kõige suuremat tagakiusamist, ning teadvustatakse raskusi, millega tagakiusatud kristlased iga päev silmitsi seisavad.
WWL järgi kannatab üle 360 miljoni kristlase oma usu tõttu äärmusliku või väga suure tagakiusamise ja diskrimineerimise all – see on 20 miljoni võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Ainuüksi 50 peamises riigis kannatab 312 miljonit kristlast väga suure või äärmusliku tagakiusamise all, mis tähendab, et iga seitsmes kristlane kannatab tagakiusamise all.
Põhja-Korea on taas tunnistatud maailma kõige ohtlikumaks kohaks kristlaseks olemisel. „Põhja-Koreas on Piibli omamine seotud surmanuhtluse või vangilaagriga," ütles Open Doorsi akadeemiline direktor Ole Petter Erlandsen (pildil). Ta mainis ka Põhja-Korea uut „mõtteviisi seadust", millega kriminaliseeriti koos Piibliga igasugune välismaist päritolu avaldatud materjal. Open Doorsi hinnangul on Põhja-Koreas 400 000 kristlast, kes riskivad oma usu nimel pidevalt.
Afganistan langes 2022. aasta esikohalt sel aastal üheksandale kohale. Open Doors'i hinnangul pakub langus vähe rõõmu, sest tagakiusamine selles riigis on jätkuvalt äärmuslikul tasemel. „Suur langus pingereas on tingitud sellest, et usuvahetus on läinud sügavamale põranda alla – see muudab kontrollitud andmete saamise veel keerulisemaks.“
Paljud riigid on alustanud ohtlikku segu jõust, natsionalismist ja tehnoloogia kasutamisest oma kodanike kontrollimiseks. Hiina on järelevalvetehnoloogia kasutamise ja ekspordi liider. Vastu on võetud uued seadused, millega kehtestatakse uued ulatuslikud eeskirjad kirikute internetikasutuse kohta, Piiblite ostmine internetist või piiblirakenduste allalaadimine on muudetud võimatuks.
Erlandsen märkis ka, et kristlaste tagakiusamine Sahara-taguses Aafrikas on tõusuteel: Nigeerias on usulistel motiividel toimepandud tapmised kasvanud 4650-lt eelmisel aastal 5014-ni – see moodustab rahvusvahelisest koguhulgast hämmastavad 89%. Kuna riik ägab islamistliku vägivalla all, on kristlased eriti haavatavad.
Kuid vägivald Nigeerias ei ole erandlik, sest džihadistide vägivald on muutumas tavaliseks kogu Sahara-taguses Aafrikas, kus 26 riigis on tagakiusamise tase väga kõrge. Džihadistlikud rühmitused tapavad, sandistavad, vägistavad, röövivad lunaraha saamiseks ja sunnivad naisi seksiorjusesse.
„Rünnakud kristlaste vastu on inimõiguste baromeeter," ütles Norra endine välisminister Ine Eriksen Søreide aruannet kommenteeries. „Aruandes esitatu on aimdus sellest, mis võib tulla teiste õiguste puhul," ütles ta, väljendades muret selle üle, kuidas kaasaegset tehnoloogiat kasutatakse jälgimiseks.
„Mitte kõik ei ole halb," ütles Ole Petter Erlandsen, nimetades kolm positiivset muutust: esiteks on vägivald Afganistanis vähenenud ja riik on pingereas langenud. Teiseks, Egiptus näitab kristlaste vastu suunatud vägivalla vähenemist. Ja kolmandaks on mõned Pärsia lahe riigid võtnud kristlike võõrtöötajate suhtes teistsuguse seisukoha kui varem. „Jääb üle oodata, kas Katari paranenud tingimused 2022. aastal olid juhus või püsiv suundumus," järeldas Erlandsen.
In English